Prantsusmaal jätkub streikide tõttu transpordikaos ({{commentsTotal}})

Pariisi Gare de Lyoni raudteejaam 1. juunil.
Pariisi Gare de Lyoni raudteejaam 1. juunil. Autor/allikas: Kenzo Tribouillard/AFP/Scanpix

Prantsusmaad tabas kolmapäeval uus transpordikaos, kui streikima hakkasid raudteetöötajad, seda vaid üheksa päeva enne Euroopa jalgpalli meistrivõistluste finaalturniiri Euro 2016 algust.

Kolmandik kuni pooled rongidest kolmapäeval liinile ei sõida. Tegemist on raudteekompanii SNCF töötajate kaheksanda streigiga viimase kolme kuu jooksul. Seekord lubatakse streikida seni, kuni täidetakse palga- ja muud nõudmised.

Pariisi metrootöötajad kavandavad tööseisakuid alates neljapäevast ning lennukompanii Air France piloodid ähvardasid pika streigiga lähinädalatel, kui Euro 2016 täistuurid üles võtab.

"Sel nädalal on näha suurim mobiliseerumine viimase kolme kuu jooksul," ütles mõjuka ametiühingu CGT juht Philippe Martinez teisipäeva õhtul.

Alates märtsist on sajad tuhanded inimesed osalenud meeleavaldustel ja streikides, protesteerides valitsuse tööreformi vastu.

Kuigi streigid häirivad inimeste igapäevaelu, toetab 46 protsenti prantslastest ametiühingute nõudmisi, selgus väljaande Journal du Dimanche küsitluse tulemustest pühapäeval.

SNCF ütles, et kolmapäeval jääb käigust ära umbes 60 protsenti kiirrongidest TGV ning 30-40 protsenti regionaalrongidest. Rahvusvaheline rongiliiklus Suurbritanniasse ja Saksamaale toimub ilmselt suuremate häireteta, kuid enamik ronge Hispaaniasse ja Itaaliasse liinile ei sõida.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: