Meedia: Prantsuse majandusministril on sekeldusi maksuametiga ({{commentsTotal}})

Prantsuse majandusminister Emmanuel Macron.
Prantsuse majandusminister Emmanuel Macron. Autor/allikas: Francois Guillot/AFP/Scanpix

Prantsusmaa meedia andmetel on majandusminister Emmanuel Macron riigile võlgu suurema summa raha, sest on oma vara väärtust tegelikust oluliselt väiksemana näidanud. Väidetavalt tuleb tal maksmata jäänud maksud kiiremas korras ära maksta.

Macroni näol on tegu kunagise eduka investeerimispankurina, kes tegutses Rothschildi kontserni pangas Rothschild & Cie Banque ning temast kui võimalikust kandidaadist on räägitud ka seoses järgmise aasta presidendivalimistega. Rothschildis töötades teenis Macron ühe aasta jooksul umbes 2,4 miljonit eurot, vahendas The Local.

Aastani 2009 kuulus ta Sotsialistlikku Parteisse, kuid hiljem on olnud sotsialistidega lähedalt seotud parteitu poliitik. Majandusministri ametis on ta olnud 2014. aasta augustist saadik ning ta olnud üks peamisi viimase aja - ettevõtjasõbralikeks peetud - majandusreformide läbisurujaid.

Macron ise on süüdistused tagasi lükanud ning kinnitab, et mingeid maksunõudeid riigil tema vastu ei ole. Äsja Prantsusmaa põhjaosas üht tehast külastades teatas ta, et on oma maksude maksmisel igati graafikus ning tema kui avaliku võimu esindaja rahaasjad on igati läbipaistvad.

Uudisteportaal Mediapart ja ajaleht Le Canard enchaîné aga väidavad, et Macronil tekkis arusaamatusi seoses nn rikastele mõeldud maksude maksmisel ehk tegemist on maksudega, mis puudutavad inimesi, kelle vara väärtus on rohkem kui 1,3 miljonit eurot.

Le Canard enchaîné kirjutab, et ministri ja maksuametnike vaidlus on kestnud juba 18 kuud ning selle teemaks olevat ministri abikaasale kuuluva maja väärtus. Maksuameti arvates on maja väärtuseks 1,4 miljonit, minister on aga väärtuseks deklareerinud 1,2 miljonit.

Mediapart omakorda teatas, et nüüdseks on minister siiski vaidlemisest loobunud ning oma 2013. ja 2014. aasta maksudeklaratsiooni uuesti esitanud. Kusjuures suurenenud maksuarve ja lisanduv trahv ehk raha, mis ta nüüd riigile peab maksma, ei ületa 10 000 eurot.

Kui Macronilt eile uuesti selgitusi küsiti, rõhutas ta, et toetab läbipaistvust, kuid soovib samas, et eraelulises maksuküsimused ka eraasjadeks jääksid - "nii, nagu kõik kodanikud seda soovivad".

Lisaks märkis minister, et viimastel nädalatel on tema vastu käinud intensiivne laimukampaania, mille eesmärgiks on teda poliitiliselt destabiliseerida.

Nimelt eelmisel kuul teatas ta enda uue poliitilise liikumise loomisest, mis viitab analüütikute arvates selgele plaanile konkureerida presidendivalimistel populaarsust kaotava sotsialistist riigipea François Hollande'iga.

Selle sammu tõttu on Macron ka oma valitsuskabineti kolleegidelt kriitikat pälvinud.

Samal ajal on riigis aga süvenemas tööjõureformide - mille üheks peamiseks algatajaks on ka Macron - vastu korraldatud streigilaine.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: