Kallas: Reformierakond on liialt keskendunud häälte kogumisele ({{commentsTotal}})

Võimalik Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas ütles, et Reformierakond on tihti keskendunud liialt häälte kogumisele ja jätnud ideed tahaplaanile.

"Häälte võitmise tehnoloogia on jätnud hingede võitmise tehnoloogia tahaplaanile. Me paljudes asjades ei ole enam ideelised liidrid. Kaitstakse teatud positsioone. On hea, et on teatud positsioonid, mida kaitsta, aga mida uut? Noh, sellega on nagu vähe tegu," ütles Kallas "Terevisioonis".

Saatejuht Urmas Vaino küsis, kas ekspordinumbrite kahanemine on ajutine kõrvalnähtus Reformierakonna majanduspoliitikale või see on selle tulemus.

"See on paljudes muudes asjades ka kinni. Aga muidugi peaks olema meil s.t. Reformierakonnal ka vastused nendele küsimustele, kuidas siis edasi minna," arvas ta.

Kallas arvas, et seoses Marina Kaljuranna presidendikandidaadiks pürgimisega on potentsiaal ka erakonnasisese vastasseisu tekkimiseks olemas.

Kui Helmest saaks president

Kallas rääkis, et kuigi hetkel on Mart Helme ja EKRE ideed tema jaoks üsna vastuvõetamatud, ei saa sellist poliitilist jõudu ignoreerida.

"See on tema valik suurel määral. Üks asi on poliitiline kampaania selleks, et tulla võimule, teine asi on see, et mis poliitikat sa siis ajad ja kui kaugele sa lähed sellega, et sina seisukohad muutuvad vastuvõetamatuks. Täna on need seisukohad kaunis vastuvõetamatud," tunnistas Kallas.

"Ma arvan, et see väga tugev võõraste viha kutsub ühiskonnas esile hirmu. Kui sa kogu aeg surud konflikti, siis see konflikt tekitab alati mingit hirmu ja ohtu," seletas Kallas.

"Elame, näeme. Minu põhimõte on alati olnud see, et kui mingi poliitilise jõu taga on üsna suur hulk inimesi, siis tuleb selle poliitilise jõuga rääkida. Ja siis sõltub väga palju sellest poliitilisest jõust endast, kas ta on partner järgmises valitsuses. Ignoreerida ei ole kindlasti EKRE-t ega ka Mart Helmet mõtet, aga küsimus on see, kas ta on nagu Lenin, kes on destruktiivne ja kellega ei saa koostööd teha või ta valib sellise suuna, et temaga saab koostööd teha," ütles Kallas veel.

EKRE esimees Mart Helme on lubanud presidendiks kandideerida, kui presidendivalimised lähevad valijameeste kogusse.

Savisaar on tõsine vastane

Kallase sõnul tundub talle põnev ka mõte Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega debateerimisest.

"Eks me siis debateerime, kui võimalus on. /.../ Muidugi, see oleks igati põnev. Ja kindlasti ka väga raske, selles mõttes, et vastane on tõsine," ütles Kallas.

Kuigi Savisaar ei ole veel oma kandideerimisotsust avalikuks teinud, on tema presidendikampaania juba alanud. Oma otsusest teatab Savisaar 7. juunil.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema