Kallas: Reformierakond on liialt keskendunud häälte kogumisele ({{commentsTotal}})

Võimalik Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas ütles, et Reformierakond on tihti keskendunud liialt häälte kogumisele ja jätnud ideed tahaplaanile.

"Häälte võitmise tehnoloogia on jätnud hingede võitmise tehnoloogia tahaplaanile. Me paljudes asjades ei ole enam ideelised liidrid. Kaitstakse teatud positsioone. On hea, et on teatud positsioonid, mida kaitsta, aga mida uut? Noh, sellega on nagu vähe tegu," ütles Kallas "Terevisioonis".

Saatejuht Urmas Vaino küsis, kas ekspordinumbrite kahanemine on ajutine kõrvalnähtus Reformierakonna majanduspoliitikale või see on selle tulemus.

"See on paljudes muudes asjades ka kinni. Aga muidugi peaks olema meil s.t. Reformierakonnal ka vastused nendele küsimustele, kuidas siis edasi minna," arvas ta.

Kallas arvas, et seoses Marina Kaljuranna presidendikandidaadiks pürgimisega on potentsiaal ka erakonnasisese vastasseisu tekkimiseks olemas.

Kui Helmest saaks president

Kallas rääkis, et kuigi hetkel on Mart Helme ja EKRE ideed tema jaoks üsna vastuvõetamatud, ei saa sellist poliitilist jõudu ignoreerida.

"See on tema valik suurel määral. Üks asi on poliitiline kampaania selleks, et tulla võimule, teine asi on see, et mis poliitikat sa siis ajad ja kui kaugele sa lähed sellega, et sina seisukohad muutuvad vastuvõetamatuks. Täna on need seisukohad kaunis vastuvõetamatud," tunnistas Kallas.

"Ma arvan, et see väga tugev võõraste viha kutsub ühiskonnas esile hirmu. Kui sa kogu aeg surud konflikti, siis see konflikt tekitab alati mingit hirmu ja ohtu," seletas Kallas.

"Elame, näeme. Minu põhimõte on alati olnud see, et kui mingi poliitilise jõu taga on üsna suur hulk inimesi, siis tuleb selle poliitilise jõuga rääkida. Ja siis sõltub väga palju sellest poliitilisest jõust endast, kas ta on partner järgmises valitsuses. Ignoreerida ei ole kindlasti EKRE-t ega ka Mart Helmet mõtet, aga küsimus on see, kas ta on nagu Lenin, kes on destruktiivne ja kellega ei saa koostööd teha või ta valib sellise suuna, et temaga saab koostööd teha," ütles Kallas veel.

EKRE esimees Mart Helme on lubanud presidendiks kandideerida, kui presidendivalimised lähevad valijameeste kogusse.

Savisaar on tõsine vastane

Kallase sõnul tundub talle põnev ka mõte Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega debateerimisest.

"Eks me siis debateerime, kui võimalus on. /.../ Muidugi, see oleks igati põnev. Ja kindlasti ka väga raske, selles mõttes, et vastane on tõsine," ütles Kallas.

Kuigi Savisaar ei ole veel oma kandideerimisotsust avalikuks teinud, on tema presidendikampaania juba alanud. Oma otsusest teatab Savisaar 7. juunil.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tallinna uued linnaosavanemad
Segased ajad Saksamaal
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Kohvitass.

Kohv kaitseb südamepuudulikkuse eest

Kas kohv on tervisele kasulik või kahjulik? Hea küsimus! Ameerika teadlaste värskest uuringust igal juhul ilmneb, et kohvijoomine vähendab südamepuudulikkuse ohtu, ja isegi väga märgatavalt.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: