ERR Brüsselis: Euroopa astus sammu lähemale ühise piiri- ja rannikuvalve agentuuri loomisele ({{commentsTotal}})

PPA lennusalga helikopter. Foto on illustratiivne.
PPA lennusalga helikopter. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: PPA

Brüsselis astuti samm lähemale Euroopa Liidu ühtse piirivalve loomisele. Euroopa Parlamendi LIBE komitees kiideti heaks algatus, millest loodetakse leevendust rändekriisile. Sügisest peaks liidu välispiiri kaitsesse panustama 1500 piirivalvurist koosnev ühine piirivalve.

Euroopa Komisjoni idee luua alarahastatud Frontexi baasil rohkemate volituste ja uhkema nimega Euroopa piiri- ja rannikuvalve pani eurosaadikud kaasa mõtlema. Tähelepanu, mis oli mõõdetav rohkem kui 1000 muudatusettepanekuga, ei saanud eelnõule siiski saatuslikuks,

Hääletus kodanikuvabaduste justiits- ja siseasjade komisjoni tõi Euroopa ühe sammu lähemale ühtse piirivalve loomisele, sest Euroopa Parlament näib eelnõu toetavat. Eelnõu raportööd Artis Pabriks avaldas lootust, et uus piirivalve hakkab juba sel sügisel tööle, kuid enne seda on vaja leppida kokku Euroopa Nõukogu ehk liikmesriikide valitsuste esindajatega.

Üks valulistest punktidest puudutab liikmesriikide suveräänsust. Eelnõus on punkt, mis lubab Komisjonil algatada piirivalvemissioon surve alla sattunud liikmesriigis ilma, et liikmesriik ise selleks soovi avaldaks. Piisab kui enamus Euroopa pealinnu Komisjoni algatust toetab.

Nii loodetakse vältida Kreeka stsenaariumit, kus enne Ateena kirjaliku abipalve esitamist, jõudis riigist läbi jalutada pea miljon põgenikku. Kuid küsimusi on uue agentuuri eelarve osas ehk kust raha tuleb, kui Euroopa Liidu eelarve on niigi pingul.

"Seda finantseeritakse nagu Frontexi, kuid selle eelarve on palju suurem. Et eestlastele tekiks võrdlusmoment, siis agentuurile on ette nähtud 60 kuni 70 protsenti Eesti kaitse eelarvest ja see kasvab kuni aastani 2020," selgitas raportöör Pabriks.

Tema sõnul suudab agentuur saata ükskõik millisesse liikmesriiki saata kuni 1500 piirivalvurit. Lisaks on ühtsel piirivalvel võimekus liisida lennukeid või laevu. "Samuti saab kasutatakse droone ja uusimat tehnoloogiat. Seega Euroopa Liidu riigid muutuvad varasemast turvalisemaks," lisas Pabriks.

Lauristin: väljaõpe saab olema ühtne

LIBE komisjoni liikme Marju Lauristini sõnul jääb loota, et valitsused peavad lubadustest kinni ja 1500 piirivalvurit koos vajaliku rahastusega ühine piirivalveagentuur sügiseks ka päriselt valmis saab. See aga ei tähenda, et liikmesriikide piirivalvurid võiksid liikuda muu töö peale.

"Ta on ikka selline piirivalve toetusorganisatsioon, sest ta ei asend liikmesriikide piirivalvet. Eeldus on see, et kõik liikmesriigid osalevad selles ja tekitatakse igas liikmesriigis eriväljaõppe saanud rühm," selgitas Lauristin.

Tema sõnul on peab väljaõppe kõikide piirivalvuritel olema sama. "Ettevalmistus nii juriidika osas ehk nad valdavad täielikult oma kohustusi, vastutust ja inimõiguste poolt, sest tegemist on tihti operatsioonidega, mis on seotud põgenike ja kriisidega," märkis eurosaadik.

Uus agentuur peaks liikmesriike hakkama ka abistama majanduspõgenike tagasisaatmisel kolmandatesse riikidesse.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: