Madison: Jõksil on tugevad eeldused saada EKRE toetus ({{commentsTotal}})

Allar Jõks kohtus täna EKRE fraktsiooniga.
Allar Jõks kohtus täna EKRE fraktsiooniga. Autor/allikas: EKRE

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikme Jaak Madisoni hinnangul selgus kohtumisel presidendikandidaadi kandidaadi Allar Jõksiga, et ühisosa on olemas ja Jõksil on tugevad eeldused saada riigikogus EKRE toetus.

"Oli väga sisukas vestlus. Võib öelda, et väga suures osas on ühisosa täiesti leitav. Kindlasti on tegemist väga tugeva kandidaadiga," ütles Madison ERR-i uudisteportaalile.

Küsimusele, kas EKRE on valmis Jõksi toetama, vastas Madison, et täpsem otsus selgub erakonna kongressil 12. juunil.

"Ma arvan, et Allar Jõksil on väga tugevad eeldused," sõnas ta.

"Näiteks piirilepingu osas oli väga rõõmustav kuulda, et Jõks on nõus piirilepingiga tingimusel, kui sinna preambulis on lisatud viide Tartu rahule, vastasel juhul võib see olla põhiseadusega vastuolus," sõnas Madison.

Migratsiooni küsimustes oldi Madisoni sõnul Jõksiga samuti ühel meelel. "Väga tugev Allar Jõksi arvamus on see, et Eesti põhiseadus sätestab Eesti kui rahvusriigi ja immigratsioon, mis võib ohustada n-ö rahvusriiklikku püsimajäämist, tuleb igal juhul panna rahvahääletusele, vastasel juhul võib tulla põhiseaduse riive. See on tema kindel seisukoht ja väga suur pluss meie jaoks," märkis ta.

Eriarvamustele jäädi kooseluseadust puudutavas. "Kandidaat Jõks kinnitas, et põhiseadusest ei tulene mitte mingisugust õigust või kohustust samasooliste abielule. Ja kui laiendada perekonna definitsiooni kui aluspõhimõtet, siis peaks see minema rahvaküsitlusele. Küll aga ta ei pea vajalikuks korraldada tsiviilpartnerluse ehk majanduslike suhete reguleerimist samasooliste paaride osas. Et juriidiliselt on seal kõik korrektne. Loomulikult meie ei näe mitte mingisugust vajadust lisaks korraldada regulatsioone samasooliste paaridele osas kooseluseaduse näol," rääkis Madison.

Kui presidendivalimised peaks riigikogust minema valijameestekogusse esitab EKRE presidendikandidaadiks tõenäoliselt erakonna esimehe Mart Helme.

EKRE kohtub järgmisel nädalal ka Jaak Jõerüüdiga.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: