Keskfraktsioonile tekitas küsimusi Kaljuranna sisepoliitiline tugevus ({{commentsTotal}})

{{1464776449000 | amCalendar}}

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed kohtusid täna potentsiaalse presidendikandidaadi Marina Kaljurannaga. Fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul tekitab küsimusi eelkõige Kaljuranna tugevus Eesti sisepoliitikas.

Fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul kulges kohtumine sõbralikus õhkkonnas ning suurim diskussioon kerkis kandidaadi sisepoliitilise kogemuse üle arutledes.

"Marina Kaljuranna tugevus seisneb vaieldamatult välispoliitilistes küsimustes ning ka rahvas teab teda peamiselt tugeva diplomaadi ning välisministrina. Selles vallas küsimust pole. Selgusetu on aga tema tugevus ja positsioon sisepoliitikas," ütles Simson.

"Meie jaoks on tähtis, et tulevane Eesti vabariigi president oleks ennekõike siseriiklikult pädev ning omaks märkimisväärset autoriteeti. Uurisime Marina Kaljurannalt, kas ja kuidas plaanib ta end presidendiks saades kehtestama hakata ning millisena näeb tema Eesti tulevikku," rääkis Kadri Simson.

"Marina Kaljurand omab tuntavat Reformierakonna toetust. Eesti poliitika vajab tänasest enam naisi juhtivatele positsioonidele ning selles valguses tuleb Kaljuranna ponnistusi toetada. Kui võrrelda Marina Kaljuranda mõne teise väljakäidud kandidaadiga, siis julgen väita, et tal on üks tugevamaid mandaate presidenditooli taotlemisel," ütles Simson veel.

Ratas: siseriiklikku aspekti jääb ka üldiselt debatis väheks

Jüri Ratas ütles ERR-i uudisteportaalile, et presidendivalimiste debatis jääb kõigil kandidaatidel siseriiklikku aspekti väheks.

"Eesti ühiskond ja Eesti elanikud ootavad täna väga selgelt vastuseid paljudele teravatele küsimustele, olgu see seotud elatustasemega, sotsiaalpoliitikaga, regionaalpoliitikaga. Ma saan väga selgelt aru, et president ühelt poolt ei saa neid küsimusi üks ühele lahendada, aga president saab oma mõju ja sõna jõuga Eesti ühiskonnas sel teemal muuta," sõnas Ratas.

Ratase sõnul fraktsioon peale kohtumist hetkel mingit otsust ei langeta.

Ratas märkis, et küsimustele saadi selles mõttes ammendavad vastused, et saadi väga selgelt aru, mis on Marina Kaljuranna positsioonid erinevates küsimustes.

Lahkarvamusi tekitas veel presidendi otsevalimise teema. "Selge on see, et Keskerakond on olnud seda meelt kogu aeg, et presidenti peab valima rahvas. Mulle tundub, et siin lähevad arvamused lahku," lausus Ratas.

Karilaid: pigem Kallas kui Kaljurand

Ratase fraktsioonikaaslane Jaanus Karilaid aga kohtumisel ei osalenud, sest tema jaoks Kaljuranna maailmavaade huvi ei paku. Siim Kallasega Karilaid kohtus. "Kui on valida, kas Marina Kaljurand või Siim Kallas, siis igal juhul Siim Kallas," ütles Karilaid.

Karilaid julgustab kandideerima Edgar Savisaart. Tema sõnul on Savisaarel Siim Kallaselt väga palju õppust võtta. "Siim [Kallas] on need kohtuprotsessid läbi käinud ja on kahe jala peal püsti. Ta ei ole üheltki poliitiliselt lahinguväljalt taandunud. Ta on selle 10 miljoni dollari afääri üle elanud ja Edgaril on siit palju eeskuju võtta Siimult," sõnas ta.

Kuigi kampaania Edgar Savisaare kandideerimiseks on läinud käima, teatas Savisaar oma otsuse 7. juunil.

Kaljurand: poliitikute usaldus on tähtis

Nii Kaljurand kui ka Simson tõdesid, et kohtumine oli asjalik. Kaljuranna sõnul polnud siiski jutuks see, kas riigikogu Keskerakonna liikmed oleksid nõus toetama tema kandidatuuri, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ka Simson Kaljurannale otsesõnu toetust ei lubanud.

"Tegelikult on väga oluline saavutada poliitikute usaldus, on nad siis riigikogu liikmed või valijameestekogu liikmed. Aga oluline ongi seletada, milline president ma oleksin, oluline on võita nende liikmete usaldus, lugupidamine ja veenda poliitikuid, et nad teevad õige otsuse, kui nad hääletavad minu poolt. Nii et ma ei taha siin esile tõsta ühtegi erakonda, kuid Eestile on vaja presidenti, keda toetavad võimalikult paljud poliitilised parteid," rääkis Kaljurand.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema