Erakoolid teisele lugemisele minevast seadusemuudatusest: asi on ikka poolik ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Täna läheb riigikogus teisele lugemisele erakoolide rahastust muutev seadusemuudatus. Erakoolid ja lapsevanemad avaldasid ühiselt arvamust, et kuigi on heameel näha, et ministeerium otsustas nende muudatusettepanekuid kuulda võtta, ei ole kõik soovitu eelnõusse jõudnud ja riigikogu asub vaagima endiselt poolikut lahendust.

“Ühelt poolt tervitame otsust, et pooleaastase vaidluse tulemusena mõistsid Isamaa- ja Res Publica Liidu eestvedamisel valitsuserakonnad, et haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) algne idee - puupüsti täis koolidelt ehk üle 6000 koolilapselt praktiliselt päevapealt riigipoolse tegevustoetuse ära võtmine - ei ole hoolivale riigile kohane käitumine,“ lausus kodanikuliikumise Avalikult Haridusest üks esindaja Kalev Roosiväli teates. 

Avalikult Haridusest esindajaid teeb aga murelikuks, mis saab 2019. aastal, kui lõppeb ministeeriumi väljapakutud üleminekuperiood.

Eelnõu kohaselt jätkub tegevustoetuse maksmine senises mahus 2016. aasta lõpuni ning aastani 2019 makstakse erakoolidele toetust 75 protsenti kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest. Peale 2019. aastat kaoks riigil kohustus maksta kodanikualgatusel loodud koolidele tegevustoetust. 

Avalikult Haridusest üks eestvedaja Katrin Tibar avaldas lootust, et seadusloojad vaatavad kolme aasta pärast seaduse uuesti üle ja teevad selles korrektiive. Kui 2019. aastal lõppeb toetuste maksmine, eeldaks see tema hinnangul liiga kõrgeid õppemakse, mis omakorda tooks kaasa kihistumise.

"Samuti ei saa rajada koolide pikaajalisi plaane iga uue omavalitsuse vabatahtlikule soovile või soovimatusele erakoole toetada,“ sõnas Tibar teates. 

Kodanikuliikumine sõnastas veel, et juba järgmisest aastast satuvad majanduslikult keerulisse olukorda need kogukondlikud koolid, kus on tegutsetud väga kokkuhoidlikult ja püütud õppemaksud madalad hoida, et koolikoht oleks taskukohane igale perele. Nende hulgas on muret väljendanud Tallinna Vaba Waldorfkool, Pärnu Vabakool ning Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal.

Näiteks Pärnu Vabakool on välja arvutanud, et kohustuste täitmiseks peavad nad õppemaksu vähemalt 72 protsenti tõstma. "[See] on ilmselgelt enamikule meie peredele ülejõukäiv ja toob kaasa sulgemisohu,“ ütles Pärnu Vabakooli seltsi juhatuse esimees Kauni Sillat Avalikult Haridusest vahendusel.

Mõne nädala eest kirjutasid 75 avaliku elu tegelast alla ühiskirjale, kus sõnastatakse mitmekesise hariduse vajalikkus. Teiste seas andsid oma toetusallkirja Arvo Pärt, Kristiina Ehin, Karl-Martin Sinijärv, Ardo Hansson, Mihhail Lotman jpt.

 

Toimetaja: Greete Palmiste



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema