Tartu linnavalitsus laiendas tasulist parkimisala eelkõige visuaalse analüüsi põhjal ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Tartu kesklinnas laienes tänasest tasulise parkimise ala. Parkimine kallineb A-piirkonnas kolmandiku võrra. B-piirkonnas hind ei muutu, kuid B-piirkonna ala laieneb. Kuid inimesed on pahased, sest oma maja ette parkimise eest tuleb hakata tööpäevadel maksma ning linna otsus ei põhine nende hinnangul teaduslikel analüüsidel.

Tartu abilinnapea Valvo Semilarski (RE) sõnul pargivad autoga tööle käivad inimesed südalinna ja kesklinna piirkonna masinaid täis. See segab aga liiklust ning takistab parkimast neil, kes lühiajaliselt parkimiskohta vajavad, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Samas tekib küsimus, kuhu autoga tööle sõitvad inimesed oma sõiduvahendid jätma peavad. "200 autole luuakse tasuta parkimisvõimalus aadressile Riia tänav 26 ja teine kõvakattega parkla tekib Anne kanali äärde jalakäijate silla vastu," selgitas abilinnapea.

Seejuures jääb A-piirkonna sisse B-piirkonnana Magistri tänaval asuv suur parkimisala ja samuti turuhoone vastas olev parkla muutub ajalise piiranguga tasuta parklaks.

Kaljuorg: linn ei suutnud analüüse esitada

Korteriühistu Vabriku 3 juhatuse liikme Roman Kaljuoru sõnul on parkimisalade laiendamise otsus läbi mõtlemata, sest tegelik ülevaade olukorrast linnal tegelikult puudub.

"Meie maja hoov on pisike ja parkimiskohti on mingi kümne kanti, kuid majas on kokku 40 korterit, mistõttu kõik hoovi ei mahu ning need inimesed peavad hakkama paraku maksma selle parkimise eest," möönis Kaljuorg.

Ühistu juhatuse liige võttis ühendust ka linnavalitsusega, kust palus laienemise osas koostatud analüüsi või uuringut. "Ühtegi analüüsi ma neilt ei saanud, vaid öeldi, et otsus põhineb andmetel, mida ei ole võimalik panna taasesitatavasse formaati ning ühelegi teabenõudele pole nad siiani vastanud," rääkis Kaljuorg.

Abilinnapea: visuaalsed analüüsid on kõige nähtavamad

Ka Tartu linnavolikogu liikme Karl Kulli (IRL) pole linnal olemas analüüse, mis tasulise parkimisala laiendamise tasuvust tõestaksid. Kulli väitel on tegemist abilinnapea meeskonna ja linnakantselei subjektiivse otsusega.

"Ainsa alusena toodi välja Ühisteenuste poolt läbi viidud loendus, kus väidetakse, et 80 protsenti linnas asuvatest parkimiskohtadest on täis pargitud, kuid analüüsidel põhinevat otsust laual polnud," rääkis Kull.

Kuid abilinnapea Semilarski sõnul on siiski mõningaid analüüse teostatud. "Analüüsiti erinevate tänavate liikluskoormust ja ka visuaalsed analüüsid on kõige nähtavamad. Alates siis Vanemuise ja Tiigi tänavast ja nii edasi," selgitas abilinnapea.

Parkimisprobleemi kesklinnas Tiigi tänaval tunnistab ka korteriühistu Tiigi 86 korteriühistu esinaine Kaili Kivi. Tema sõnul alustab linn probleemi lahendamist aga valest otsast. "Mina eeldaks enne luuakse valmidus tasuta parkimiseks kuskil natuke eemal ning alles, siis muudetakse piirkond tasuliseks, kuid praegu tundub, et käitutakse vastupidiselt," leidis Kivi.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: