Erik Gamzejev: kohalikud parteirakukesed kui õõnes kest ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.
Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. Autor/allikas: Põhjarannik

Nii palju võiks iga suurem erakond pingutada, et vähemalt aasta enne valimisi pakuks igas omavalitsuses välja viis-kuus konkreetset ideed, mida ta korda tahaks saata, ja asuks seejärel neile toetust püüdma, kirjutab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev.

Riigikogu kavatseb järgmisel nädalal teha seaduseparanduse, mis võtab parlamendi liikmetelt maha praegu kehtiva keelu kuuluda samal ajal ka linnade ja valdade volikogudesse. Sellega näitavad erakonnad muu hulgas, et nende pingid on lühikesed.

Kuigi erakondadel on ametlikult tuhandeid liikmeid, ei ole mingi saladus, et suur osa neist on meelitatud sinna kas siis silmade kontrollimise aktsiooni või vihmavarjude, õhupallide või millegi muu jagamise kampaania käigus. See on pahatihti ka erakonna esimene ja viimane kontakt oma liikmega. Erakonna töös enamik neist ei osale ja liikmemaksugi ei maksa. Piirkonna aastakoosolekuks kvoorumi kokkusaamine paneb kohalike aktivistide närvid proovile.

Parteirakukeste sisuline mõju kohalike küsimuste lahendamisele on nõrk ja see pole sugugi hea. Nii kipuvad kohalikes volikogudes domineerima eelkõige kohalike äritegelaste huvid, mille viigileheks on nad frantsiisinud neile parajasti sobiliku erakonna nime ja logo. Erakonnad on rahul, sest nende lipp lehvib, aga mis selle all sünnib, väga korda ei lähegi.

Nii ongi sageli ühtäkki kõik segi nagu pudru ja kapsad ning maailmavaade kipub seejuures olema viimane, mis korda läheb. Olgu siinkohal ka mõned näited. Narvas on Keskerakonnal volikogus suur ülekaal. Aga kui kahe sama erakonna nimekirjas volikogusse kuuluva ärimehe huvid ristusid, torgati seal Keskerakonda kuuluvale linnapeale Eduard Eastile sulg sappa. Konkreetset põhjust polnudki. Kogenud juristina soovis East oma koduerakonnalt, et tema umbusaldajad parteist välja heidetaks, nagu põhikiri ette näeb. Aga ei midagi.

Jõhvis põrnitsevad keskerakondlased üksteist üle laua − ühed on opositsioonis ja teised mitte. Nüüd jäid Keskerakonna nimekirja kuulunud saadikud opositsiooni, aga valimisliidus olevad parteikamraadid valisid vastu nende tahtmist uueks vallavanemaks ikka ristikheinamärgiga mehe, kel nimeks seesama Eduard East. Keskerakonna juhid ei kostnud midagi.

Sama Jõhvi võimupöördega tõmmati nende oma raha eest kott pähe ka sotsidele. Kolm meest, kes nende nimekirjast valimiste järel volikogusse pääsesid, haakisid end lahti Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja pühkisid nüüd vallavalitsusest minema sotside Jõhvi juhi. Põhjust jällegi nimetamata. Oleks sellise volikogukiusamise peale avalikult tulnud ükski kaitsepiuks sotside esimehelt Jevgeni Ossinovskilt või mõnelt teiselt erakonna juhtfiguurilt! Või miks vaatas Reformierakond samamoodi külma kõhuga pealt, kuidas Jõhvis tagandati võimult nii vallavanem kui volikogu esimees, kes mõlemad olid nende erakonna liikmed? Ei mingit katsetki võidelda omade eest!

Need näited toovad ilmekalt esile, kuivõrd maikellukese kombel õrnad on erakondade sidemed oma kohalike piirkondadega ning kuivõrd vähe peakontoritele korda läheb, mis seal toimub. Järgitakse justkui põhimõtet, et pole hullu, kui omad kukkusid, püüame kedagi teist valimisteks üle meelitada, kes lippu hoiaks. Paljudel linna- ja vallajuhtidel ongi kirju erakondlik minevik. Erakondadel, kel aga pole oma inimesi suuremates omavalitsustes, on vähegi arvestatavat piirkondlikku rakukest sootuks võimatu kokku saada.

Poliitikud on tunnistanud, et piirkondades on tugevaid ja tegusaid organisatsioone maru raske luua, sest sobivaid inimesi, kes tahaksid aadete nimel erakonnatööd teha, on imevähe. Nendega jällegi, kes seda ise väga tahaksid, on aga mõistlikum mõnikord viisakat distantsi hoida. Iga kord pärast valimisi räägitakse, et nüüd peab hakkama tegema tõsist tööd erakonna kohaliku organisatsiooni tugevdamiseks, aga sinnapaika see jutt enamasti ka jääb.

Sellises seisus ongi parlamendi liikmete valla- ja linnavolinikeks lubamise hädaabinõu. Võrdluses jalgpalliga on see umbes sama, kui profiklubi laenab amatöörmeeskonnale mõned oma staarid, kes peaksid tulema ja vajalikud väravad ära lööma, et meeskond liigasse püsima jääks. Selle asemel et näha vaeva kohaliku meeskonna ja noorte arendamisega ning klubi püramiidi laiemaks ehitamisega.

Jalgpallimeeskond peab kujundama oma nägu ning tegema järjekindlat tööd kogukonnaga. Põhimõtteliselt sama peaksid kohalikul tasandil järgima ka erakonnad. Huvitavaks saab end teha heade lahendustega, mis kohalikku elu mõjutavad ja inimestele korda lähevad. Siis on lihtsam tõmmata kaasa ka vabatahtlikke, kes jagavad samu põhimõtteid ja tahavad kodukandi jaoks midagi ära teha. Nii palju võiks iga suurem erakond pingutada, et vähemalt aasta enne valimisi pakuks igas omavalitsuses välja viis-kuus konkreetset ideed, mida ta korda tahaks saata, ja asuks seejärel neile toetust püüdma.

Eesti poliitilisele kultuurile tuleb kasuks, kui erakonnad toimiksid ka mujal kui vaid parlamendis. Praegu mõjuvad nende kohalikud rakukesed pigem kohustusliku butafooriana kui tegude tegijana.

Kui parlamendi liikmed hakkaksid nägema rohkem vaeva teemadega, mis kohapeal tähtsad, aga mitte sellega, mis erakonna peakontoris tähtis tundub, siis pole nende lubamine volikogudesse ehk sugugi halb mõte.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: