Eestlane pooldab ümbrikupalka üha enam ({{commentsTotal}})

Ümbrikupalka eelistatakse üha enam, sest maksukoormust nii eraisikule kui ka ettevõttele peetakse liiga suureks.
Ümbrikupalka eelistatakse üha enam, sest maksukoormust nii eraisikule kui ka ettevõttele peetakse liiga suureks. Autor/allikas: Creative Commons/ERR

Viimase kümne aasta jooksul on järjepidevalt vähenenud nende inimeste hulk, kes mõistab ümbrikupalga maksmise hukka. Möödunud aastal sai illegaalset töötasu iga kümnes töötaja, selgus konjunktuuriinstituudi uuringust.

2015. aastal suhtus ümbrikupalkade maksmisse negatiivselt kaks kolmandikku töötajatest. Instituudi andmeil jääb taolise suhtumisega töötajaid järjest vähemaks. 15 protsenti töötajatest on aga selgelt illegaalse töötasu maksmise poolt.

Ümbrikupalkade pooldamist põhjendati enim sellega, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus – enam kui kaks kolmandikku illegaalse töötasu pooldajatest õigustas ümbrikupalku töötajate liiga suure maksukoormusega ja pisut väiksem hulk vastanutest tõi esile ettevõtete kõrge maksukoormuse.

Sarnaselt varasemate aastatega maksti illegaalset töötasu kõige enam ehitusvaldkonnas. Seal sai ümbrikupalka iga kolmas, kellele maksti illegaalset töötasu.

Möödunud aasta põhjal ilmneb selgesti, et maksudest asutakse kõrvale hiilima juhul, kui sektor satub majandusraskustesse. Möödunud aastal hakkas teiste sektorite võrdluses aina rohkem ümbrikupalka maksma põllumajandusettevõtted.

Kui 2014. aastal moodustasid põllumajandusest ümbrikupalka saanud töötajad vaid kolm protsenti kõigist illegaalse töötasu saajatest, siis 2015. aastal tõusis see pea seitse korda ehk 20 protsendini. Varasematel aastatel on näitaja jäänud vahemikku kuus kuni üheksa protsenti.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir kommenteeris, et varimajanduse teemadest on just ümbrikupalga pooldajate suurenev hulk murettekitavaim trend. "Peame kasvatama inimeste teadlikkust sellest, et riigi tagant varastamine pole aktsepteeritav ning selgitama, millest nad ümbriku palka vastu võttes ilma jäävad," lausus Oviir. 

Konjunktuuriinstituut hindas, et ümbrikupalkade maksmise tõttu jäi riigil 2015. aastal saamata hinnanguliselt 158 miljonit eurot maksuraha.

Varimajanduse uurimiseks küsitles konjunktuuriinstituut 2015. aasta lõpus üle 900 täiskasvanud hoiakuid varimajanduse näitajatele nagu salatubaka ja -alkoholi ning ümbrikupalga maksmise kohta. Tulemustest lähtuvalt kaasati andmete tõlgendamisse ekspertide hinnang ja statistika analüüs. 

Toimetaja: Greete Palmiste



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: