Ossinovski: kütuseaktsiisi alalaekumise risk on põhimõtteliselt olemas ({{commentsTotal}})

Peaminister Taavi Rõivast riigikogu infotunnis asendanud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski märkis, et kuigi kütuseaktsiisis on laekunud nelja kuu jooksul 25,8 protsenti rohkem kui varasematel aastatel, on siiski risk aktsiisi alalaekumiseks siiski olemas.

"On tõsi see, mille üle on avalikkuses ka tähelepanu pööratud, et aprillikuus oli aktsiisi laekumine madalam kui aasta tagasi. Aga sellega on põhimõtteliselt ka valitsus oma prognoosides arvestanud, kuna selle üks põhjuseid on see, et enne aktsiisitõusu, 1. veebruarist on suurendatud varusid, mistõttu ka järgmistel kuudel on olnud laekumisi vähem," selgitas Ossinovski.

Tema sõnul näeb valitsus, et teatud risk aktsiisi alalaekumiseks on põhimõtteliselt olemas. "Riski põhjustavad samad signaalid, et transpordiettevõtted mingil määral on rohkem hakanud tankima Lätis kui Eestis," möönis Ossinovski.

Samas toonitas ta, et enamik Eesti kütusest tarbitakse kohapeal ära, mistõttu pole vaja karta, et kütusetarbimine mõnda naaberriiki suundub. "Aga teisest küljest on selge, et me peame hinnavõrdlust Lätiga pidevalt vaatama, peame kindlasti analüüsima seda, mil määral sellist piiriülest liikumist toimub," ütles tervise- ja tööminister.

Ta märkis, et aktsiisimäärade eest vastutav rahandusministeerium koostab järgmise aasta riigieelarve protsessi ajaks ehk augustiks-septembriks aktsiisitõus mõjuanalüüsi, kus hinnatakse, kuidas on tõus mõjutanud eelarvet ja tarbimiskäitumist.

"Selles kontekstis saab rahandusministeerium tulla konkreetsete ettepanekutega, kas on vaja teha juba vastuvõetud seadustes mingisuguseid muudatusi või ei ole. Rahandusministeeriumi praegune hinnang on selline, et häirekella löömiseks veel põhjust ei ole," sõnas Ossinovski. Ta lisas, et rahandusministeerium jälgib pidevalt, et praegune aktsiisipoliitika ei ohustaks majanduskasvu ning naaberriikide maksupoliitikat selles vallas.

Toimetaja: Allan Rajavee



Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: