Tai templis leiti külmikust 40 surnud tiigripoega ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Stringer/Reuters/Scanpix

Tais leiti metsloomadega kaubitsemises ja loomade piinamises süüdistatud budistide templi külmikust 40 surnud tiigripoega.

Politsei ja loomakaitsjad alustasid esmaspäeval operatsiooni, mille käigus viiakse kõik Tiigri Templis elavad tiigrid minema, vahendas BBC.

Sündmuskohal olnud ajakirjanikud postitasid sotsiaalmeediasse fotod, millel on näha 40 surnud tiigripoega.

Politseikolonel Bandith Meungsukhum ütles AFP-le, et loomakaitsjad esitavad pärast loomapoegade leidmist uue kriminaalsüüdistuse.

Ta lisas, et tiigripojad olid surres vaid ühe või kahe päeva vanused. Samas pole tema sõnul veel selge, kui kaua neid oli juba külmikus hoitud.

Tai rahvusparkide esindaja Adisorn Nuchdamrong ütles Reutersile, et "tiigrikutsikatel oli templi jaoks ilmselt mingi väärtus", kuid see on tema jaoks mõistmatu.

Tiigrite luid ja kehaosi kasutatakse traditsioonilises hiina meditsiinis.

Templi mungad on varem eitanud väiteid salakaubitsemisest.

Oma Facebooki lehel kirjutas templi esindaja, et tiigripoegade suremus templis on võrdlemisi madal ja varem surnud loomad tuhastati, kuid 2010. aastal seda poliitikat muudeti. Teates ei selgitatud, miks hakkas tempel surnud tiigripoegi külmutama. Samuti eitati tiigripoegade müümist.

Metsiku looduse sõprade fondi liige Tom Taylor ütles, et sügavkülmast leiti ka teiste loomade kehaosi.

Kanchanaburis asuv tempel on turistide seas populaarne, kuid alates haarangust on see suletud.

Kokku oli templis 137 tiigrit ja kümned neist on juba ära viidud. Operatsioon kestab kogu nädala.

Toimetaja: Merili Nael



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: