Itaalia kohus jättis Costa Concordia kapteni 16 aasta pikkuse vangistuse jõusse ({{commentsTotal}})

Costa Concordia kapten Francesco Schettino.
Costa Concordia kapten Francesco Schettino. Autor/allikas: Max Rossi/Reuters/Scanpix

Firenze apellatsioonikohus jättis jõusse 2012. aastal karile sõitnud ristluslaeva Costa Concordia kapteni Francesco Schettino 16 aasta pikkuse vanglakaristuse.

Õnnetuse tõttu hukkus 32 inimest, vahendas thelocal.it.

Schettino aga ei lähe koheselt vangi, kuna ta võib veel otsuse edasi kaevata. Kuna Itaalia vanglad on täis ja riigil on leebe tingimisi karistuse süsteem, on ebatõenäoline, et ta üldse kunagi 16 aastat vanglas veedab.

Schettino mõisteti mullu veebruaris 16 aastaks ja üheks kuuks vangi, kuna kohus otsustas, et laevaõnnetuse Giglio saare läheduses põhjustas tema hooletus.

Ta mõisteti süüdi tapmises, mereõnnetuse põhjustamises ja laeva hülgamises enne seda, kui reisijad ja meeskond olid laevalt evakueeritud. Selle tõttu teenis ta ajakirjanduses välja hüüdnime "Kapten Argpüks".

Esimese, 19 kuud kestnud kohtuprotsessi ajal süüdistati Schettinot ühe naisterahva ees eputamises, kui ta laeva Giglio saarele liiga lähedale tüüris.

Schettino kaitsjate sõnul juhtus õnnetus peamiselt organisatoorsete vigade tõttu, milles peaks süüd jagama ka laeva omanikfirma Costa Crociere, selle indoneeslasest tüürimees ja Itaalia rannavalve.

Samuti väidavad nad, et inimesed ei saanud surma laeva karile sõitmise pärast, vaid pigem tekkinud kaose pärast. Nende sõnul ei saa Schettinot süüdistada mehaaniliste rikete eest.

Costa Crocierele ei esitatud kriminaalsüüdistust, kuna ettevõte tunnistas osalist vastutust ja leppis miljoni euro suuruse trahvi maksmisega.

Laeva pardal oli üle 4200 inimese, nende hulgas 3200 turisti. Kahe ohvri surnukehi ei ole siiani leitud.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: