Austrias pandi põlema vastvalminud pagulaskeskus ({{commentsTotal}})

Tulekahju Altenfeldeni varjupaigakeskuses.
Tulekahju Altenfeldeni varjupaigakeskuses. Autor/allikas: FOTOKERSCHI.AT/AFP/Scanpix

Austria põhjaosas põles kolmapäeval maha vastvalminud, kuid veel tühi pagulaskeskus, politsei andmetel on tegu süütamisega.

Altenfeldeni külas asuv keskusehoone läks põlema varahommikul ning majast jäid järele vaid söestunud varemed.

Kutsutustöödest võttis osa 200 tuletõrjujat. Tules keegi kannatada ei saanud.

"Me leidsime hoone välisseina äärest kaks allikat, kust tundmatud kahtlusalused arvatavasti põlengu süütasid," ütles politsei avalduses ja lisas, et uurimine alles käib.

Majja pidi kahe nädala pärast kolima 48 varjupaigataotlejat.

Keskust haldava Punase Risti hinnangul ulatuvad kahjud 300 000 euroni.

Austria on seni pääsenud Saksamaad tabanud põgenikekeskuste süütmistest, kuid ka paljud sealsed elanikud ei ole rahul eelmisel aastal riiki saabunud 90 000 varjupaigatautlejaga.

Eelmisel nädalal pidas politsei kinni neonatsi, kes oli sõpradele öelnud, et tahab tappa kõik asüülitaotlejad. Tema kodust leiti relvi ja laskemoona.

Allikas: BNS



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: