ERR Gaziantepis: linn on EL-i koostöös pettunud ({{commentsTotal}})

Lõuna-Türgis Süüria piiri lähedal asuva Gaziantepi linnapea sõnul on ainus võimalus põgenikekriisi lahendamiseks sõja lõpetamine Süürias. Koostöös Euroopa Liiduga on meer pettunud, kuna Liit mõtleb vaid oma murede lahendamisele.

Gaziantep asub Süüria piirist umbes 50 kilomeetri kaugusel. Linnas elab kaks miljonit inimest. Viis päeva tagasi lendas kaks ISIS-e raketti ka siia linna ja 1. mail lasi end politsei peakorteri ees õhku autopommar, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Just Gaziantepi kaudu on paljud Euroopast pärit ISIS-e toetajad seigelnud Süüriasse. Nad on sõitnud linna pealtnäha tavaliste reisijatena. Väidevalat on seal ka ohtralt erinevate riikide luurajaid - nagu selgitas üks kohalik mees, on linnas lugematu hulk igasuguseid mittetulundusühingid ja organisatsioone ja nende tegevuse sihtides on võimatu orienteeruda.

Linnas on üllatus ka eestlasele. "Gaziantepil on suur hulk huvitavaid sõpruslinnu nagu Aleppo, mis jääb linnast umbes saja kilomeetri kaugusele ja millest on saanud tänaseks Süüria sõja sümbol. Gaziantepi partnerite hulgas on ka Tartu," rääkis ERR-i korrepondent Astrid Kannel..

Gaziantepi linnapea Fatma Sahin tunnistas, et linn peab võitlust ISIS-e terroristidega, kuid meedia teeb selle kõik veel hullemaks kui see tegelikult on ja maailm saab tema sõnul Gaziantepist valesti aru.

Fakt on aga see, et linnas elab 350 000 põgenikku. Enim soovib linnapea sõja lõpetamist Süürias. "Kõige tähtsam on lõpetada kodusõda Süürias ning luua seal rahumeelne atmosfäär," sõnas ta.

Linnapea sõnul on Euroopa Liit võimetu langetama kiireid otsuseid ning talle on jäänud mulje, et Türgi on sihilikult oma probleemidega üksi jäetud.

Kuu aega tagasi käis Gaziantepis Saksamaa kantsler Angela Merkel.

"Ma kirjeldasin talle, mida meie oleme senini ära teinud. Et mida meie siin teeme. Kuid nemad ainult rääkisid, et küll asjad hakkavad siin paremini minema. Me ootame seda," rääkis Sahin.

Sõda Süürias on aga kestnud viis aastat ning kõige hullem on linnapea sõnul see, et lääneriikidel ei ole mingit arusaadavat plaani selle lõpetamiseks.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: