ERR Gaziantepis: linn on EL-i koostöös pettunud ({{commentsTotal}})

Lõuna-Türgis Süüria piiri lähedal asuva Gaziantepi linnapea sõnul on ainus võimalus põgenikekriisi lahendamiseks sõja lõpetamine Süürias. Koostöös Euroopa Liiduga on meer pettunud, kuna Liit mõtleb vaid oma murede lahendamisele.

Gaziantep asub Süüria piirist umbes 50 kilomeetri kaugusel. Linnas elab kaks miljonit inimest. Viis päeva tagasi lendas kaks ISIS-e raketti ka siia linna ja 1. mail lasi end politsei peakorteri ees õhku autopommar, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Just Gaziantepi kaudu on paljud Euroopast pärit ISIS-e toetajad seigelnud Süüriasse. Nad on sõitnud linna pealtnäha tavaliste reisijatena. Väidevalat on seal ka ohtralt erinevate riikide luurajaid - nagu selgitas üks kohalik mees, on linnas lugematu hulk igasuguseid mittetulundusühingid ja organisatsioone ja nende tegevuse sihtides on võimatu orienteeruda.

Linnas on üllatus ka eestlasele. "Gaziantepil on suur hulk huvitavaid sõpruslinnu nagu Aleppo, mis jääb linnast umbes saja kilomeetri kaugusele ja millest on saanud tänaseks Süüria sõja sümbol. Gaziantepi partnerite hulgas on ka Tartu," rääkis ERR-i korrepondent Astrid Kannel..

Gaziantepi linnapea Fatma Sahin tunnistas, et linn peab võitlust ISIS-e terroristidega, kuid meedia teeb selle kõik veel hullemaks kui see tegelikult on ja maailm saab tema sõnul Gaziantepist valesti aru.

Fakt on aga see, et linnas elab 350 000 põgenikku. Enim soovib linnapea sõja lõpetamist Süürias. "Kõige tähtsam on lõpetada kodusõda Süürias ning luua seal rahumeelne atmosfäär," sõnas ta.

Linnapea sõnul on Euroopa Liit võimetu langetama kiireid otsuseid ning talle on jäänud mulje, et Türgi on sihilikult oma probleemidega üksi jäetud.

Kuu aega tagasi käis Gaziantepis Saksamaa kantsler Angela Merkel.

"Ma kirjeldasin talle, mida meie oleme senini ära teinud. Et mida meie siin teeme. Kuid nemad ainult rääkisid, et küll asjad hakkavad siin paremini minema. Me ootame seda," rääkis Sahin.

Sõda Süürias on aga kestnud viis aastat ning kõige hullem on linnapea sõnul see, et lääneriikidel ei ole mingit arusaadavat plaani selle lõpetamiseks.

Toimetaja: Merili Nael



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: