Erakooliseaduse muutmine läbis teise lugemise ({{commentsTotal}})

Riigikogus läbis täna teise lugemise erakooliseaduse muutmise eelnõu.

Valitsuse algatatud erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed.

Eelnõu vastuvõtmisel jõustub seadus 1. jaanuaril 2017.

Kultuurikomisjoni nimel kõnelenud Kalle Muuli ütles, et komisjon töötas välja oma kompromissi, tehes ettepaneku kehtestada erakoolide tegevuskulude toetamise üleminekuaeg alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019.

Nende kolme aasta jooksul hüvitab riik erakoolile 75 protsenti toetusest, mida saavad vastava kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolid. Toetuse ülempiir on 87 eurot kuus õpilase kohta. Kokku kuluks kolme aasta jooksul riigil selleks raha 13,64 miljonit eurot.

Muuli selgitas, et erand on tehtud kuuele haridusliku erivajadusega laste koolile, kelle puhul jätkub hüvitamine senises mahus. Muuli lisas, et kui valitsusest tulnud eelnõus on erand ette nähtud kuni aastani 2020, siis kultuurkomisjon peab vajalikuks seda aega pikendada kuni 2023. aasta lõpuni.

Üks muudatusettepanek kaotab ära piirangu, mis lubab erakoolidel tõsta oma õppemaksu aastas mitte rohkem kui 10 protsendi võrra. Kultuurikomisjon pidas vajalikuks suurendada ka kohaliku omavalitsuse rolli ja mõju erakoolide tegevuse suunamisel ja pidas vajalikuks teha kohustuslikuks enne koolitusloa andmist küsida kohaliku omavalitsuse ja maavanema arvamust erakooli asutamiseks.

Veel soovitakse määratleda seaduses erakoolid koolivõrgu osana.

Läbirääkimistel sõna võtnud Martin Helme tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimel ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ta kritiseeris, et kompromiss lükkab probleemi järk-järgult edasi.

Reformierakonna fraktsioonist võtsid läbirääkimistel sõna Lauri Luik ja Liina Kersna. Keskerakonna fraktsioonist kõneles Mailis Reps, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist Priit Sibul ning Vabaerakonna fraktsioonist Krista Aru.

Luik pidas oluliseks, et erakoolipidajatele on antud üleminekuaeg. Ta pidas ka tähtsaks, et neid erakoole, kus õpetatakse erivajadustega lapsi, toetatakse edasi.

Reps avaldas kurvastust kompromissini jõudmise protsessi pärast, sest tema sõnul ei olnud suuri vastuolusid ja süüdistamisi tegelikult vaja. Küll aga rõõmustas ta lastevanemate initsiatiivi üle pöörata oma lastele jõulist tähelepanu.

Kersna avaldas lootust, et kohalikud omavalitsused mõistavad kohaliku haridusmaastiku mitmekesisuse olulisust ning otsustavad koos riigiga toetada ka alternatiivpedagoogilisi erakoole.

Sibula sõnul võimaldab kolmeks aastaks tehtud kompromisskokkulepe edasist arutelu, leidmaks süsteemi, kus kõik koolid on koolivõrgu osad ning õpilaste rahastamine maksumaksja vahenditest toimuks sõltumata omandivormist samadel alustel.

Aru sõnul annab kompromiss praegusel hetkel nendel tingimustel rahu ja võimaluse otsida tervele haridusvaldkonna küsimustele kõiki neid vastuseid, mida täna ei ole. Sündinud kompromiss annab tema sõnul võimaluse ka omavalitsustel mõelda erakoolidele kui osale oma koolivõrgust.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: