Erakooliseaduse muutmine läbis teise lugemise ({{commentsTotal}})

Riigikogus läbis täna teise lugemise erakooliseaduse muutmise eelnõu.

Valitsuse algatatud erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed.

Eelnõu vastuvõtmisel jõustub seadus 1. jaanuaril 2017.

Kultuurikomisjoni nimel kõnelenud Kalle Muuli ütles, et komisjon töötas välja oma kompromissi, tehes ettepaneku kehtestada erakoolide tegevuskulude toetamise üleminekuaeg alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019.

Nende kolme aasta jooksul hüvitab riik erakoolile 75 protsenti toetusest, mida saavad vastava kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolid. Toetuse ülempiir on 87 eurot kuus õpilase kohta. Kokku kuluks kolme aasta jooksul riigil selleks raha 13,64 miljonit eurot.

Muuli selgitas, et erand on tehtud kuuele haridusliku erivajadusega laste koolile, kelle puhul jätkub hüvitamine senises mahus. Muuli lisas, et kui valitsusest tulnud eelnõus on erand ette nähtud kuni aastani 2020, siis kultuurkomisjon peab vajalikuks seda aega pikendada kuni 2023. aasta lõpuni.

Üks muudatusettepanek kaotab ära piirangu, mis lubab erakoolidel tõsta oma õppemaksu aastas mitte rohkem kui 10 protsendi võrra. Kultuurikomisjon pidas vajalikuks suurendada ka kohaliku omavalitsuse rolli ja mõju erakoolide tegevuse suunamisel ja pidas vajalikuks teha kohustuslikuks enne koolitusloa andmist küsida kohaliku omavalitsuse ja maavanema arvamust erakooli asutamiseks.

Veel soovitakse määratleda seaduses erakoolid koolivõrgu osana.

Läbirääkimistel sõna võtnud Martin Helme tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimel ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ta kritiseeris, et kompromiss lükkab probleemi järk-järgult edasi.

Reformierakonna fraktsioonist võtsid läbirääkimistel sõna Lauri Luik ja Liina Kersna. Keskerakonna fraktsioonist kõneles Mailis Reps, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist Priit Sibul ning Vabaerakonna fraktsioonist Krista Aru.

Luik pidas oluliseks, et erakoolipidajatele on antud üleminekuaeg. Ta pidas ka tähtsaks, et neid erakoole, kus õpetatakse erivajadustega lapsi, toetatakse edasi.

Reps avaldas kurvastust kompromissini jõudmise protsessi pärast, sest tema sõnul ei olnud suuri vastuolusid ja süüdistamisi tegelikult vaja. Küll aga rõõmustas ta lastevanemate initsiatiivi üle pöörata oma lastele jõulist tähelepanu.

Kersna avaldas lootust, et kohalikud omavalitsused mõistavad kohaliku haridusmaastiku mitmekesisuse olulisust ning otsustavad koos riigiga toetada ka alternatiivpedagoogilisi erakoole.

Sibula sõnul võimaldab kolmeks aastaks tehtud kompromisskokkulepe edasist arutelu, leidmaks süsteemi, kus kõik koolid on koolivõrgu osad ning õpilaste rahastamine maksumaksja vahenditest toimuks sõltumata omandivormist samadel alustel.

Aru sõnul annab kompromiss praegusel hetkel nendel tingimustel rahu ja võimaluse otsida tervele haridusvaldkonna küsimustele kõiki neid vastuseid, mida täna ei ole. Sündinud kompromiss annab tema sõnul võimaluse ka omavalitsustel mõelda erakoolidele kui osale oma koolivõrgust.

Toimetaja: Merili Nael



Venemaa sõjalaevad Kaliningradi oblastis Baltiiskis. Illustreeriv foto.Venemaa sõjalaevad Kaliningradi oblastis Baltiiskis. Illustreeriv foto.

Raport: Vene sõjalaev tülitas Saber Strike'i varustanud USA kaubalaeva

Baltimaadesse iga-aastaseks sõjaväeõppuseks Saber Strike mai lõpus varustust toonud USA lipu all sõitvat kaubalaeva M/V Green Ridge tülitasid Vene sõjalaev ja kopterid.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics