BBC dokfilm "East Endi viimased valged" pälvis palju kriitikat ja vastukaja ({{commentsTotal}})

Constance Street Newhamis.
Constance Street Newhamis. Autor/allikas: Danny Robinson/Wikimedia Commons

Briti rahvusringhääling on saanud palju vastukaja seoses dokumentaalfilmiga, mis kujutab nn rohujuuretasandil ühe Londoni linnaosa demograafilist muutumist. Kui osa vaatajaid süüdistab filmitegijaid rassismis, siis teised kiidavad selle eest, et "asjadest räägitakse otsekoheselt".

Dokumentaalfilmis "East Endi viimased valged" ("Last Whites of the East End") kujutatakse East Endi alla kuuluva Newhami linnaosa igapäevaelu ning filmis portreteeritud inimesed kirjeldavad migratsiooni tagajärjel toimunud muutusi Newhamis, vahendasid The Daily Telegraph, The Daily Mail, The Guardian, The London Evening Standard jt.

Newhamis elab umbes 340 000 inimest, kellest on valgenahalisi briti päritolu inimesi alla 20%. Ülejäänud elanikkonna moodustavad erineva taustaga sisserändajad. Sellise demograafilise olukorra on tekitanud dokfilmi hinnangul nii sisseränne kui ka väljaränne - viimase 15 aasta jooksul on piirkonda elama asunud üle 70 000 immigrandi, samal ajal aga kolivad kohalikku päritolu elanikud minema, peamiselt naabruses asuvasse Essexi krahvkonda.

Dokumentaalfilmi juures on muuhulgas märkimisväärne ka asjaolu, et lisaks eakatele valge töölisklassi esindajatele valmistab tulevik ja "briti elulaadi kadumine" sageli muret ka paljudele inimestele, kes on ise vähemal või rohkemal määral immigrandi päritolu. Näiteks kurdab kristlasest ja pooleldi Jamaika päritolu keskealine bussijuht, et "valgetel on siin praegu väga paha olla" ning ta kaalub ära kolimist ka seetõttu, et kardab islamistide mõjuvõimu kasvu kogukonnas. Samuti märgib pooleldi hindust noormees, et kolis ära Essexisse pärast seda, kui ta "liiga valge olemise" eest noortekamba poolt läbi peksti.

Samas on filmis hulgaliselt ka neid, kes kavatsevad linnaosas edasi elada ning kellel on oma kodupaiga suhtes nii mõndagi positiivset öelda.

Provokatiivne pealkiri ja rassistlik lähtepunkt?

Kuigi paljud vaatajad on dokumentaalfilmi kiitnud selle eest, et seal näidatakse asju ilma pikemate kommentaarideta ja "nii, nagu nad tegelekult on", on film langenud ka tõsise kriitikalaine alla.

Näiteks linnaosa linnapea Robin Wales väitis ajalehes Newham Recorder, et dokumentaalfilmi tootjad olevat mänginud [küllaltki keeruka Briti - Toim.] rahvastikustatistikaga ning tegelikult ei ole valgenahalise elanikkonna osakaal nii madal, kui arvestada ka valgenahalisi sisserändajaid jne. Samuti juhtis Wales tähelepanu uuringule, mille kohaselt saab 90% linnaosa elanikest oma naabritega hästi läbi. Linnapea arvates võivad dokumentaalfilmi rõhuasetused kogukondade vahel pingeid aga juurde tekitada.

East Endis elav Tomáš Tengely-Evans aga kirjutas ajalehes Socialist Worker, et film juba lähtub rassistlikust eeldusest, justkui oleks etniline mitmekesisus ilmtingimata midagi halba. Samuti üritavat film tema arvates maalida ebarealistlikku pilti "müütilisest briti töölisklassist", kes moodustasid üksteisest hoolivaid kogukondi ja mis nüüd olevat hävinud tänu sellele, et "võõrad" tulid.

Meediakriitik Ali Catterall kritiseeris Guardianis dokumentaalfilmi provokatiivse pealkirja eest, kuid tunnistas, et filmis olid võrdselt esindatud väga erinevad seisukohad - nii mitteliberaalsed kui ka progressiivsed.

BBC on jätkuvalt seisukohal, et dokumentaalfilmi sisu on tasakaalus.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: