Reps: president peab kuuluma rahvale ({{commentsTotal}})

Keskerakonna juhatuse ja fraktsiooni liikme Mailis Repsi sõnul peab rahvas saama presidenti otse valida, kuna riigipea peab kõnetama nii eesti- kui ka venekeelset inimest puudutavaid probleeme ja kitsaskohti. Samuti lisas Reps, et inimesed on väsinud sõnapaarist "poliitiline vastutus", kuna praegused poliitikud seda vastutustunnet ei oma.

"Keskerakond on nii suur erakond ja kui meil on mitmeid kandidaate, siis on see igati õigustatud," leidis Mailis Reps saates "Terevisioon". Kuigi viimaste päevade sündmuste põhjal võib oletada, et Keskerakond seab enda kandidaadiks erakonna esimehe Edgar Savisaare, märkis Reps, et erakonna volikogu otsustab kandidaadi siiski 11. juunil toimuval volikogul.

Ühtlasi möönis Keskerakonna juhatuse liige, et presidendikandidaadi kandidaadiks saamise otsus ei tulnud talle n-ö üleöö, vaid antud otsuse langetamine võttis mõned nädalad aega. "Mina ei ole lähtunud sellest, mida me erakonna sees teeme, vaid sellest, mida ootab rahvas presidendilt, kuna tõsiseltvõetav kandidaat peab kõnetama, mitte erakondasid, vaid rahvast," leidis Reps.

Tema arvates räägiti presidendivalimiste debati alul liiga palju välis- ja julgeolekupoliitikast, kuid nüüd on fookus pöördunud siseriiklikele teemadele. "Kui küsida, mis teema on kõige olulisem, siis ma ütleks, et kõige esimene asi on see, et rahvas peab valima presidendi," toonitas Reps.

"Kui mina oleksin president, siis ma algataks põhiseaduse muudatuse ja viie aasta pärast valiks järgmist presidenti rahvas," lisas Keskerakonna kandidaat. Tema arvates on praegune kaudne valimissüsteem üldsuse ära väsitanud.

"Ma arvan, et inimesed on eelkõige väsinud sõnast poliitiline vastutus, sest tegelikult ei vastuta mitte keegi. Kui ma käin mööda Eestit ringi, siis ma kohtun tavaliste inimeste, mitte ainult erakonna liikmetega ja neil kohtumistel on põhiliseks teemaks, kuidas president saaks rohkem kõnetada rahvast," selgitas Reps, kes lisas, et "jääkeldri" pettumust on väga palju.

Lõhe riigi ja rahva vahel algas Repsi sõnul kooseluseaduse ja rändepoliitikaga seotud probleemidest. "Neil teemadel oli väga palju häma ja ebakindlust, mis tekitas hirmu. Üks asi, mida president saab kindlasti peale rahvahääletuse korraldamise teha on luua võimalus rahvaalgatuseks ehk rahvas saaks ise algatada seaduseelnõu," märkis Reps.

"President peab riigis tekitama tunde, et president on meie oma ning kõnetama ka neid, kes ei räägi täna eesti keeles," lisas keskerakondlane.

Toimetaja: Allan Rajavee



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: