Saksa parlament kuulutas armeenlaste massimõrva genotsiidiks, Türgi kutsus saadiku Berliinist tagasi ({{commentsTotal}})

{{1464843496000 | amCalendar}}

Saksamaa parlamendis võeti täna vastu resolutsioon, millega kuulutati 1,5 miljoni armeenlase tapmine Ottomani impeeriumi päevil genotsiidiks. Nagu oodata oli, suhtusid Türgi juhid sellesse otsusesse väga kriitiliselt ning Türgi suursaadik kutsuti Berliinist tagasi.

Türgi valitsuspartei esindaja teatas kohe pärast hääletust, et resolutsiooni heaks kiitmine kahjustas tõsiselt Saksa-Türgi suhteid. Asepeaminister Numan Kurtulmus aga nentis, et tegu oli "ajaloolise veaga", vahendas Reuters.

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu kommenteeris hiljem, et "vastutustundetud ja põhjendamatud" otsused pole viis, kuidas Saksamaa saaks enda "tumedat ajalugu kuidagi kinni katta".

Peaminister Binali Yildirim, kes oli ka varem Saksamaad hoiatanud, teatas pärast Armeenia genotsiidi resolutsiooni vastuvõtmist Bundestagis, et Ankara kutsub oma suursaadiku konsultatsioonideks tagasi. Valitsusjuht märkis oma kõnes, et resolutsiooni vastuvõtmises on süüdi "rassistlik armeenia lobby".

Samuti kutsus Türgi välisministeerium välja Saksamaa suursaadiku Ankaras. 

Nairobis visiidil olev Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas, et tänane resolutsioon mõjutab Saksa-Türgi suhteid väga tõsiselt. Täpsemaid samme arutatakse tema sõnul pärast seda, kui tagasi kutsutud Türgi suursaadik on kodumaale jõudnud.

Merkel usub, et Saksamaa ja Türgi sõprus jääb püsima

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kommenteeris hääletustulemust väitega, et suhted Berliini ja Ankara vahel jäävad endiselt tugevateks.

"Saksamaa ja Türgi vahel on palju sidemeid ning kui me ka mõnes eraldi küsimuses vastupidistel seisukohtadel oleme, on meie suhted, meie sõprus, meie strateegilised sidemed suurepärased," rääkis ta.

Merkel lisas, et Saksamaa toetab dialoogi Türgi ja Armeenia vahel ning püüdleb endiselt Ankaraga heade suhete säilitamise poole.

Resolutsiooni poolt hääletasid kõik Bundestagi erakonnad

Eelnõu poolt hääletasid kõik Bundestagi kuuluvad erakonnad. Vastuhääli oli üks ja üks rahvasaadik loobus hääletamisest.

Armeenlaste kogukonna esindaja sõnul on genotsiidi toimumist 101 aastat eitatud ja varjatud, mistõttu on nüüd tema sõnul väga vajalik, et Saksamaa genotsiidi ametlikult tunnistaks, sest Saksamaa ja Osmani impeerium olid sõja ajal liitlased.

Armeenia president Serž Sargsjan kutsus eile Saksamaa rahvasaadikuid üles eelnõud toetama ning avaldas lootust, et Berliin ei lase end Türgi ähvardustest heidutada. Täna teatas välisminister Eduard Nalbandjan, et Armeenia tervitab Saksamaa rahvasaadikute otsust.

Eelnõu esitati opositsioonis olevate roheliste poolt

Eelnõu, millega kuulutatakse 1915. aastal aset leidnud armeenlaste massimõrv genotsiidiks, esitasid opositsioonis olevad rohelised. Sarnaseid samme on varem astutud mitmetes riikides, näiteks Prantsusmaal ja Kanadas ning alati on see toonud kaasa terava kriitika Ankara poolt.

Resolutsioonieelnõu esitati ajal, kui liidukantsler Angela Merkel loodab rändekriisi lahendamisel abi just nimelt Türgilt ning ei saa seega tõsiseid erimeelsusi president Recep Tayyip Erdoganiga endale lubada. Merkel on öelnud, et toetab resolutsiooni, aga hääletusel ta muude kohustuste tõttu ei osalenud.

Erdogan hoiatas Berliini juba varem

Üleeile hoiatas Saksamaad president Erdogan isiklikult. "Kui [Saksamaa] astub sellisesse mängu, siis see võib meie diplomaatilistele, majanduslikele, poliitilistele, kaubanduslikele ja sõjalistele sidemetele haiget teha," sõnas Erdogan ajakirjanikele Izmiris. "Kõik need [sidemed] tuleks ümber arvestada," lisas ta.

Türgi presidendi sõnul on ta sel teemal rääkinud ka Merkeliga. "Me hindame olukorda pärast hääletust," sõnas Erdogan ja märkis, et resolutsioon ei ole rahvusvaheliselt siduv.

Türgi on tunnistanud, et I maailmasõja ajal hukati palju kristlastest armeenlasi Ottomani võimude poolt, kuid Ankara ei tunnista endiselt, et ohvreid oli nii palju ehk 1,5 miljonit, et tapatalguid viidi läbi organiseeritud kampaania raames ning et selle korraldamiseks oli antud käsk Ottomani võimude poolt.

Toimetaja: Allan Rajavee, Laur Viirand



Paavli Kaltsuka müügisaal.Paavli Kaltsuka müügisaal.
Edukamate "kaltsukate" käive konkureerib tavapoodide müüginumbritega

Taaskasutatud rõivaste müügiga tegelevatest poodidest ehk rahvakeeli kaltsukatest edukamate aastakäive ületab miljonit eurot ning kasuminumbrid küündivad kümnete tuhandete eurodeni.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Scooter TallinnasScooter Tallinnas
Galerii: Scooter täitis Tallinna lauluväljaku publikuga

23. augustil esines Tallinna lauluväljakul 1990. aastate tantsumuusika legend Scooter, kes juhatas sisse algava We Love the 90s retrofestivali.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.