Saksa parlament kuulutas armeenlaste massimõrva genotsiidiks, Türgi kutsus saadiku Berliinist tagasi ({{commentsTotal}})

{{1464843496000 | amCalendar}}

Saksamaa parlamendis võeti täna vastu resolutsioon, millega kuulutati 1,5 miljoni armeenlase tapmine Ottomani impeeriumi päevil genotsiidiks. Nagu oodata oli, suhtusid Türgi juhid sellesse otsusesse väga kriitiliselt ning Türgi suursaadik kutsuti Berliinist tagasi.

Türgi valitsuspartei esindaja teatas kohe pärast hääletust, et resolutsiooni heaks kiitmine kahjustas tõsiselt Saksa-Türgi suhteid. Asepeaminister Numan Kurtulmus aga nentis, et tegu oli "ajaloolise veaga", vahendas Reuters.

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu kommenteeris hiljem, et "vastutustundetud ja põhjendamatud" otsused pole viis, kuidas Saksamaa saaks enda "tumedat ajalugu kuidagi kinni katta".

Peaminister Binali Yildirim, kes oli ka varem Saksamaad hoiatanud, teatas pärast Armeenia genotsiidi resolutsiooni vastuvõtmist Bundestagis, et Ankara kutsub oma suursaadiku konsultatsioonideks tagasi. Valitsusjuht märkis oma kõnes, et resolutsiooni vastuvõtmises on süüdi "rassistlik armeenia lobby".

Samuti kutsus Türgi välisministeerium välja Saksamaa suursaadiku Ankaras. 

Nairobis visiidil olev Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas, et tänane resolutsioon mõjutab Saksa-Türgi suhteid väga tõsiselt. Täpsemaid samme arutatakse tema sõnul pärast seda, kui tagasi kutsutud Türgi suursaadik on kodumaale jõudnud.

Merkel usub, et Saksamaa ja Türgi sõprus jääb püsima

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kommenteeris hääletustulemust väitega, et suhted Berliini ja Ankara vahel jäävad endiselt tugevateks.

"Saksamaa ja Türgi vahel on palju sidemeid ning kui me ka mõnes eraldi küsimuses vastupidistel seisukohtadel oleme, on meie suhted, meie sõprus, meie strateegilised sidemed suurepärased," rääkis ta.

Merkel lisas, et Saksamaa toetab dialoogi Türgi ja Armeenia vahel ning püüdleb endiselt Ankaraga heade suhete säilitamise poole.

Resolutsiooni poolt hääletasid kõik Bundestagi erakonnad

Eelnõu poolt hääletasid kõik Bundestagi kuuluvad erakonnad. Vastuhääli oli üks ja üks rahvasaadik loobus hääletamisest.

Armeenlaste kogukonna esindaja sõnul on genotsiidi toimumist 101 aastat eitatud ja varjatud, mistõttu on nüüd tema sõnul väga vajalik, et Saksamaa genotsiidi ametlikult tunnistaks, sest Saksamaa ja Osmani impeerium olid sõja ajal liitlased.

Armeenia president Serž Sargsjan kutsus eile Saksamaa rahvasaadikuid üles eelnõud toetama ning avaldas lootust, et Berliin ei lase end Türgi ähvardustest heidutada. Täna teatas välisminister Eduard Nalbandjan, et Armeenia tervitab Saksamaa rahvasaadikute otsust.

Eelnõu esitati opositsioonis olevate roheliste poolt

Eelnõu, millega kuulutatakse 1915. aastal aset leidnud armeenlaste massimõrv genotsiidiks, esitasid opositsioonis olevad rohelised. Sarnaseid samme on varem astutud mitmetes riikides, näiteks Prantsusmaal ja Kanadas ning alati on see toonud kaasa terava kriitika Ankara poolt.

Resolutsioonieelnõu esitati ajal, kui liidukantsler Angela Merkel loodab rändekriisi lahendamisel abi just nimelt Türgilt ning ei saa seega tõsiseid erimeelsusi president Recep Tayyip Erdoganiga endale lubada. Merkel on öelnud, et toetab resolutsiooni, aga hääletusel ta muude kohustuste tõttu ei osalenud.

Erdogan hoiatas Berliini juba varem

Üleeile hoiatas Saksamaad president Erdogan isiklikult. "Kui [Saksamaa] astub sellisesse mängu, siis see võib meie diplomaatilistele, majanduslikele, poliitilistele, kaubanduslikele ja sõjalistele sidemetele haiget teha," sõnas Erdogan ajakirjanikele Izmiris. "Kõik need [sidemed] tuleks ümber arvestada," lisas ta.

Türgi presidendi sõnul on ta sel teemal rääkinud ka Merkeliga. "Me hindame olukorda pärast hääletust," sõnas Erdogan ja märkis, et resolutsioon ei ole rahvusvaheliselt siduv.

Türgi on tunnistanud, et I maailmasõja ajal hukati palju kristlastest armeenlasi Ottomani võimude poolt, kuid Ankara ei tunnista endiselt, et ohvreid oli nii palju ehk 1,5 miljonit, et tapatalguid viidi läbi organiseeritud kampaania raames ning et selle korraldamiseks oli antud käsk Ottomani võimude poolt.

Toimetaja: Allan Rajavee, Laur Viirand



"Aktuaalse kaamera" uus stuudio"Aktuaalse kaamera" uus stuudio
ERR jagas hooaja lõppedes kolleegipreemiaid

Eesti Rahvusringhäälingus anti hooaja lõppu tähistades üle igakevadised kolleegipreemiad.

UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.