Saksa parlament kuulutas armeenlaste massimõrva genotsiidiks, Türgi kutsus saadiku Berliinist tagasi ({{commentsTotal}})

{{1464843496000 | amCalendar}}

Saksamaa parlamendis võeti täna vastu resolutsioon, millega kuulutati 1,5 miljoni armeenlase tapmine Ottomani impeeriumi päevil genotsiidiks. Nagu oodata oli, suhtusid Türgi juhid sellesse otsusesse väga kriitiliselt ning Türgi suursaadik kutsuti Berliinist tagasi.

Türgi valitsuspartei esindaja teatas kohe pärast hääletust, et resolutsiooni heaks kiitmine kahjustas tõsiselt Saksa-Türgi suhteid. Asepeaminister Numan Kurtulmus aga nentis, et tegu oli "ajaloolise veaga", vahendas Reuters.

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu kommenteeris hiljem, et "vastutustundetud ja põhjendamatud" otsused pole viis, kuidas Saksamaa saaks enda "tumedat ajalugu kuidagi kinni katta".

Peaminister Binali Yildirim, kes oli ka varem Saksamaad hoiatanud, teatas pärast Armeenia genotsiidi resolutsiooni vastuvõtmist Bundestagis, et Ankara kutsub oma suursaadiku konsultatsioonideks tagasi. Valitsusjuht märkis oma kõnes, et resolutsiooni vastuvõtmises on süüdi "rassistlik armeenia lobby".

Samuti kutsus Türgi välisministeerium välja Saksamaa suursaadiku Ankaras. 

Nairobis visiidil olev Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas, et tänane resolutsioon mõjutab Saksa-Türgi suhteid väga tõsiselt. Täpsemaid samme arutatakse tema sõnul pärast seda, kui tagasi kutsutud Türgi suursaadik on kodumaale jõudnud.

Merkel usub, et Saksamaa ja Türgi sõprus jääb püsima

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kommenteeris hääletustulemust väitega, et suhted Berliini ja Ankara vahel jäävad endiselt tugevateks.

"Saksamaa ja Türgi vahel on palju sidemeid ning kui me ka mõnes eraldi küsimuses vastupidistel seisukohtadel oleme, on meie suhted, meie sõprus, meie strateegilised sidemed suurepärased," rääkis ta.

Merkel lisas, et Saksamaa toetab dialoogi Türgi ja Armeenia vahel ning püüdleb endiselt Ankaraga heade suhete säilitamise poole.

Resolutsiooni poolt hääletasid kõik Bundestagi erakonnad

Eelnõu poolt hääletasid kõik Bundestagi kuuluvad erakonnad. Vastuhääli oli üks ja üks rahvasaadik loobus hääletamisest.

Armeenlaste kogukonna esindaja sõnul on genotsiidi toimumist 101 aastat eitatud ja varjatud, mistõttu on nüüd tema sõnul väga vajalik, et Saksamaa genotsiidi ametlikult tunnistaks, sest Saksamaa ja Osmani impeerium olid sõja ajal liitlased.

Armeenia president Serž Sargsjan kutsus eile Saksamaa rahvasaadikuid üles eelnõud toetama ning avaldas lootust, et Berliin ei lase end Türgi ähvardustest heidutada. Täna teatas välisminister Eduard Nalbandjan, et Armeenia tervitab Saksamaa rahvasaadikute otsust.

Eelnõu esitati opositsioonis olevate roheliste poolt

Eelnõu, millega kuulutatakse 1915. aastal aset leidnud armeenlaste massimõrv genotsiidiks, esitasid opositsioonis olevad rohelised. Sarnaseid samme on varem astutud mitmetes riikides, näiteks Prantsusmaal ja Kanadas ning alati on see toonud kaasa terava kriitika Ankara poolt.

Resolutsioonieelnõu esitati ajal, kui liidukantsler Angela Merkel loodab rändekriisi lahendamisel abi just nimelt Türgilt ning ei saa seega tõsiseid erimeelsusi president Recep Tayyip Erdoganiga endale lubada. Merkel on öelnud, et toetab resolutsiooni, aga hääletusel ta muude kohustuste tõttu ei osalenud.

Erdogan hoiatas Berliini juba varem

Üleeile hoiatas Saksamaad president Erdogan isiklikult. "Kui [Saksamaa] astub sellisesse mängu, siis see võib meie diplomaatilistele, majanduslikele, poliitilistele, kaubanduslikele ja sõjalistele sidemetele haiget teha," sõnas Erdogan ajakirjanikele Izmiris. "Kõik need [sidemed] tuleks ümber arvestada," lisas ta.

Türgi presidendi sõnul on ta sel teemal rääkinud ka Merkeliga. "Me hindame olukorda pärast hääletust," sõnas Erdogan ja märkis, et resolutsioon ei ole rahvusvaheliselt siduv.

Türgi on tunnistanud, et I maailmasõja ajal hukati palju kristlastest armeenlasi Ottomani võimude poolt, kuid Ankara ei tunnista endiselt, et ohvreid oli nii palju ehk 1,5 miljonit, et tapatalguid viidi läbi organiseeritud kampaania raames ning et selle korraldamiseks oli antud käsk Ottomani võimude poolt.

Toimetaja: Allan Rajavee, Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: