Uuring: venelased peavad suurimaks vaenlaseks USAd, Ukrainat ja Türgit ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Venelased peavad oma põhivaenlasteks USAd, Ukrainat ja Türgit, Eesti vaenlasekuvand on aga viimaste aastate vältel üha leevenenud, selgus Levada keskuse läbi viidud arvamusküsitlusest.

72 protsenti venelastest leiab, et kõige vaenulikumalt suhtub Venemaasse USA. Teisel kohal on Ukraina, mida pidasid vaenulikuks ligi pooled vastanuist, vahendasid Unian ja Levada veebileht.

Eesti positsioon vaenlaste "edetabelis" oli kõrgeim Pronksiöö aastal 2007, mil 60 protsenti küsitletuist pidas Eestit vaenulikuks riigiks, samas kui vaid aasta varem arvas nii alla 30 protsendi vastanuist. Edasiste aastate jooksul on arvamus kõikunud, ent kokkuvõttes nähakse Eestis üha vähem vaenlast. Tänavu leidis nii vaid 16 protsenti vastanuist.

Lätit ja Leedut peab ebasõbralikuks riigiks 23 protsenti uuringus osalenutest.

Kui aasta tagasi nägi Türgis põhivaenlast vaid üks protsent küsitletuist, siis nüüdseks on nii arvajate osakaal kasvanud 29 protsendini.

Euroopa Liitu suhtub negatiivselt 62 protsenti küsitletuist. Venemaa saamist Euroopa Liidu liikmeks toetas vaid ligi veerand vastanuist, samas kui veel 2009. aastal oli toetajaid 53 protsenti.

Venemaa sõpradeks pidasid vastanud Valgevenet (50 protsenti), Kasahstani (39 protsenti) ja Hiinat (34 protsenti). Tänavu pidas kümnendik vastanuist sõbralikuks riigiks ka Süüriat, mille mullune tulemus oli vaid kaks protsenti.

Uuring viidi läbi 20.-23. mail Venemaa 48 regioonis 18aastaste ja vanemate hulgas intervjuumeetodil.

Toimetaja: Karin Koppel



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: