Lätist sai täna OECD 35. liikmesriik ({{commentsTotal}})

Läti lipp.
Läti lipp. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tänasel Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) ministrite kohtumisel Pariisis kirjutasid Läti peaminister Maris Kucinskis ja OECD peasekretär Angel Gurria alla Läti liitumislepingule, millega sai Lätist OECD 35. liikmesriik.

11. mail toetas OECD nõukogu Lätile liitumiskutse esitamist ühehäälselt.

Eesti on OECD 34. liikmesriik olnud alates detsembrist 2010.

OECD kohtumise põhiteemaks olid tootlikkuse kasv ja kestlik areng, Kaljurand tõstis esile digitehnoloogiate rolli

Pariisi kohtumise põhiteemadeks olid tootlikkuse kasvatamine ja kestliku arengu eesmärgid. Samuti räägiti OECD rollist globaalsete standardite kujundajana, organisatsiooni tulevikust ja laienemisest. Eestist osales kohtumisel välisminister Marina Kaljurand.

Esinedes sõnavõtuga kestliku arengu arutelul tõstis Kaljurand esile digitehnoloogiate rolli. "On aeg seada digitehnoloogiad kõrgele kohale kestliku arengu eesmärkide päevakorras. Nutikas interneti ja digitehnoloogiate kasutamine võib aidata oluliselt kaasa majanduse ja inimkonna arengule," rõhutas Kaljurand. Ta lisas, et see on saavutatav vaid koos vastavate reformide läbiviimise ja selge poliitilise juhtimisega.

Kaljuranna sõnul on viimaste aastakümnete jooksul toimunud kiired arengud digitehnoloogiate valdkonnas mõjutanud mitmeid eluvaldkondi. "Ka minu enda riik Eesti on hea näide, kuidas digitehnoloogiad on olnud otsustavaks faktoriks arengu, kasvu, ühiskondliku heaolu ja stabiilsuse kohapealt," ütles Kaljurand.

Välisminister tõi välja, et infotehnoloogia kasutuselevõtt valitsemises ja teenustes lihtsustab inimeste igapäevaelu, tõstab konkurentsivõimet ja aitab hoida kulutustelt kokku. Samas tõdes Kaljurand, et innovatsiooniga kaasnevad riskid ning tuleb alati arvestada sellega, et uued ideed ja lahendused võivad ka läbi kukkuda.

"Kõige olulisem on teha endast kõik, et tagada usaldus inimeste seas. Ilma usalduseta ei ole valitsuse või avaliku sektori poolt pakutavad digitaalsed teenused jätkusuutlikud," ütles välisminister.

Kaljuranna sõnul on lisaks äärmiselt oluline, et inimeste õigused oleksid küberruumis tagatud.

Toimetaja: Laur Viirand



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: