Nordecon kavatseb müüa merepõhjast kaevandatud liiva Soome sadamaehitustele ({{commentsTotal}})

Autor: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

AS Nordecon plaanib Uhtju looduskaitseala kõrvalt merepõhjast kaevata välja kuni 2,5 miljonit kuupmeetrit liiva, et see Soome sadamahituste tarvis maha müüa. Nordeconi mäetööde osakonna juhataja Caspar Rüütli sõnul merepõhjast kaevandamine keskkonnale negatiivset mõju ei avalda ning seda kinnitavad ka senised uuringud.

Kunda sadamast tosin kilomeetrit põhjapool asub ligi 130 hektari suurune liivamaardla, kust AS Nordecon loodab välja kaevata kuni kaks ja pool miljonit kuupmeetrit liiva, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ehkki ehitusettevõte alustas oma mäetööstusega juba kahe tuhande kaheksandal aastal, oleks Letipea maardla nende jaoks seni kõige suurem kaevandamisprojekt. See omakorda nõuab Nordeconi mäetööde osakonna juhataja Caspar Rüütli sõnul ka suuremaid tellimusi.

"Vaadates, kui palju seal maardlas liiva arvel on ja kui palju meil on reeglina karjäärides liiva arvel, siis see maardla on tõesti kõige suurem," nentis Rüütli. Ta tõi näiteks, et kui maapealsest karjäärist antakse mõnele kliendile 200 tonni kruusa ära, siis 200 tonni liiva pärast veealla ei minda.

Lihtsustatult öeldes saab vee alt liiva kätte, kui merepõhi veesurvega segi paisata ning saadud segu laevale pumbata. Kui üleliigne vesi välja nõrgub, ongi mere poolt juba puhtaks pestud liiv käes ja müügiks valmis.

Mõju keskkonnale veel hinnatud pole

Siiski on niimoodi kaevandatud liiv maismaakarjäärist võetud liivaga võrreldes pisut kallim. Tulu võib aga tõusta seal, kus liiva saab kasutada sadamaehitusel. Sestap näebki Nordecon põhiliste klientidena Soome sadamaehitusi. See, kui suureks iga-aastased kaevandusmahud kujunevad, sõltub aga tulevastest klientidest. Muidugi ka sellest, kas tööde tegemiseks vajalik kaevandusluba ikka saadakse.

Nimelt hakatakse vajalikku keskkonnamõjude hindamist alles tegema. Et tarvilik dokument veel valmis pole, ei saa ka keskkonnaamet veealuse kaevandamise mõjusid veel kommenteerida. Küll tuleb märkida, et Letipea maardlast ligi pool kilomeetrit põhja pool asub pisike Sirga saar, ning sellega algav Uhtju looduskaitseala.

Randa mõjutavad lained, mitte veealune kaevandamine

Caspar Rüütli ei usu, et hüljestele armsaks saanud saar kaevandamist segama võiks hakata. "Pigem rannaalale mõjuvad kõige enam tormid, sest suured lained kujundavad kõige rohkem rannajoont," kinnitas Rüütli.

Seni on Eesti meredest suuremas mahus liiva kaevandatud Tallinna sadama ehituseks. Seda Naissaare piirkonna liivamaardlast. 2006. kuni 2010. aastani teostas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut Naissaare piirkonnas ka seiret, et kaevandamise mõjud välja uurida.

Mis puudutab põhjaloomastikku, siis see kaevandamise käigus ka hävis, kuid hakkas üsna kiiresti taastuma. Lähedal asuvate randade kujundamisele kaevandamine seire tulemuste järgi mõju ei avaldanud, seda tegi pigem 2007. aasta jaanuaritorm.

Küll aga oli Naissaare maardlate piirkonnas oluliselt vähem kalu, kui mujal.

Toimetaja: Allan Rajavee



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.