Nordecon kavatseb müüa merepõhjast kaevandatud liiva Soome sadamaehitustele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

AS Nordecon plaanib Uhtju looduskaitseala kõrvalt merepõhjast kaevata välja kuni 2,5 miljonit kuupmeetrit liiva, et see Soome sadamahituste tarvis maha müüa. Nordeconi mäetööde osakonna juhataja Caspar Rüütli sõnul merepõhjast kaevandamine keskkonnale negatiivset mõju ei avalda ning seda kinnitavad ka senised uuringud.

Kunda sadamast tosin kilomeetrit põhjapool asub ligi 130 hektari suurune liivamaardla, kust AS Nordecon loodab välja kaevata kuni kaks ja pool miljonit kuupmeetrit liiva, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ehkki ehitusettevõte alustas oma mäetööstusega juba kahe tuhande kaheksandal aastal, oleks Letipea maardla nende jaoks seni kõige suurem kaevandamisprojekt. See omakorda nõuab Nordeconi mäetööde osakonna juhataja Caspar Rüütli sõnul ka suuremaid tellimusi.

"Vaadates, kui palju seal maardlas liiva arvel on ja kui palju meil on reeglina karjäärides liiva arvel, siis see maardla on tõesti kõige suurem," nentis Rüütli. Ta tõi näiteks, et kui maapealsest karjäärist antakse mõnele kliendile 200 tonni kruusa ära, siis 200 tonni liiva pärast veealla ei minda.

Lihtsustatult öeldes saab vee alt liiva kätte, kui merepõhi veesurvega segi paisata ning saadud segu laevale pumbata. Kui üleliigne vesi välja nõrgub, ongi mere poolt juba puhtaks pestud liiv käes ja müügiks valmis.

Mõju keskkonnale veel hinnatud pole

Siiski on niimoodi kaevandatud liiv maismaakarjäärist võetud liivaga võrreldes pisut kallim. Tulu võib aga tõusta seal, kus liiva saab kasutada sadamaehitusel. Sestap näebki Nordecon põhiliste klientidena Soome sadamaehitusi. See, kui suureks iga-aastased kaevandusmahud kujunevad, sõltub aga tulevastest klientidest. Muidugi ka sellest, kas tööde tegemiseks vajalik kaevandusluba ikka saadakse.

Nimelt hakatakse vajalikku keskkonnamõjude hindamist alles tegema. Et tarvilik dokument veel valmis pole, ei saa ka keskkonnaamet veealuse kaevandamise mõjusid veel kommenteerida. Küll tuleb märkida, et Letipea maardlast ligi pool kilomeetrit põhja pool asub pisike Sirga saar, ning sellega algav Uhtju looduskaitseala.

Randa mõjutavad lained, mitte veealune kaevandamine

Caspar Rüütli ei usu, et hüljestele armsaks saanud saar kaevandamist segama võiks hakata. "Pigem rannaalale mõjuvad kõige enam tormid, sest suured lained kujundavad kõige rohkem rannajoont," kinnitas Rüütli.

Seni on Eesti meredest suuremas mahus liiva kaevandatud Tallinna sadama ehituseks. Seda Naissaare piirkonna liivamaardlast. 2006. kuni 2010. aastani teostas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut Naissaare piirkonnas ka seiret, et kaevandamise mõjud välja uurida.

Mis puudutab põhjaloomastikku, siis see kaevandamise käigus ka hävis, kuid hakkas üsna kiiresti taastuma. Lähedal asuvate randade kujundamisele kaevandamine seire tulemuste järgi mõju ei avaldanud, seda tegi pigem 2007. aasta jaanuaritorm.

Küll aga oli Naissaare maardlate piirkonnas oluliselt vähem kalu, kui mujal.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: