Nordecon kavatseb müüa merepõhjast kaevandatud liiva Soome sadamaehitustele ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

AS Nordecon plaanib Uhtju looduskaitseala kõrvalt merepõhjast kaevata välja kuni 2,5 miljonit kuupmeetrit liiva, et see Soome sadamahituste tarvis maha müüa. Nordeconi mäetööde osakonna juhataja Caspar Rüütli sõnul merepõhjast kaevandamine keskkonnale negatiivset mõju ei avalda ning seda kinnitavad ka senised uuringud.

Kunda sadamast tosin kilomeetrit põhjapool asub ligi 130 hektari suurune liivamaardla, kust AS Nordecon loodab välja kaevata kuni kaks ja pool miljonit kuupmeetrit liiva, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ehkki ehitusettevõte alustas oma mäetööstusega juba kahe tuhande kaheksandal aastal, oleks Letipea maardla nende jaoks seni kõige suurem kaevandamisprojekt. See omakorda nõuab Nordeconi mäetööde osakonna juhataja Caspar Rüütli sõnul ka suuremaid tellimusi.

"Vaadates, kui palju seal maardlas liiva arvel on ja kui palju meil on reeglina karjäärides liiva arvel, siis see maardla on tõesti kõige suurem," nentis Rüütli. Ta tõi näiteks, et kui maapealsest karjäärist antakse mõnele kliendile 200 tonni kruusa ära, siis 200 tonni liiva pärast veealla ei minda.

Lihtsustatult öeldes saab vee alt liiva kätte, kui merepõhi veesurvega segi paisata ning saadud segu laevale pumbata. Kui üleliigne vesi välja nõrgub, ongi mere poolt juba puhtaks pestud liiv käes ja müügiks valmis.

Mõju keskkonnale veel hinnatud pole

Siiski on niimoodi kaevandatud liiv maismaakarjäärist võetud liivaga võrreldes pisut kallim. Tulu võib aga tõusta seal, kus liiva saab kasutada sadamaehitusel. Sestap näebki Nordecon põhiliste klientidena Soome sadamaehitusi. See, kui suureks iga-aastased kaevandusmahud kujunevad, sõltub aga tulevastest klientidest. Muidugi ka sellest, kas tööde tegemiseks vajalik kaevandusluba ikka saadakse.

Nimelt hakatakse vajalikku keskkonnamõjude hindamist alles tegema. Et tarvilik dokument veel valmis pole, ei saa ka keskkonnaamet veealuse kaevandamise mõjusid veel kommenteerida. Küll tuleb märkida, et Letipea maardlast ligi pool kilomeetrit põhja pool asub pisike Sirga saar, ning sellega algav Uhtju looduskaitseala.

Randa mõjutavad lained, mitte veealune kaevandamine

Caspar Rüütli ei usu, et hüljestele armsaks saanud saar kaevandamist segama võiks hakata. "Pigem rannaalale mõjuvad kõige enam tormid, sest suured lained kujundavad kõige rohkem rannajoont," kinnitas Rüütli.

Seni on Eesti meredest suuremas mahus liiva kaevandatud Tallinna sadama ehituseks. Seda Naissaare piirkonna liivamaardlast. 2006. kuni 2010. aastani teostas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut Naissaare piirkonnas ka seiret, et kaevandamise mõjud välja uurida.

Mis puudutab põhjaloomastikku, siis see kaevandamise käigus ka hävis, kuid hakkas üsna kiiresti taastuma. Lähedal asuvate randade kujundamisele kaevandamine seire tulemuste järgi mõju ei avaldanud, seda tegi pigem 2007. aasta jaanuaritorm.

Küll aga oli Naissaare maardlate piirkonnas oluliselt vähem kalu, kui mujal.

Toimetaja: Allan Rajavee



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics