Maanteeamet kaalub Tallinn-Tartu maantee rajamisel elektrijaamades tekkiva põlevkivituha kasutamist ({{commentsTotal}})

Auvere elektrijaam.
Auvere elektrijaam. Autor/allikas: Eesti Energia

Maanteeamet kaalub põlevkivituha kasutamist Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo neljarajalise lõigu ehitamisel. Tänavu jõuab lõpule Euroopa Liidu toetatud pilootprojekt, mille raames kasutati põlevkivituhka kahe teelõigu rajamisel.

Eesti elektrijaamades põletatakse aastas umbes 11 miljonit tonni põlevkivi ning seetõttu tekib üle 6 miljoni tonni tuhka.Seda tootmisjääki on võimalik kasutada teedeehituses, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Tänavu jõuab lõpule Euroopa Liidu toetatud pilootprojekt, mille raames kasutati põlevkivituhka kahe teelõigu rajamisel ning vaadeldi tööde tulemusi.

Narva-Mustajõe 1,6 kilomeetri pikkusel teelõigul kasutati tuhka asfaldialuse stabiliseerimiskihi rajamiseks ning Simuna-Vaiatu 900-meetrisel teelõigul turbakihi mass-stabiliseerimiseks.

Tuhka plaanitakse kasutada Tallinn-Tartu maantee rajamisel

Maanteeameti teede arengu osakonna juhtivinsener Taavi Tõnts ütles, et tulemused on osutunud heaks ja kaalumisel on põlevkivituha kasutamine Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo neljarajalise lõigu ehitamisel.

"Me oleme lasknud projekteerijatel Tartu maantee all mass-stabiliseerimise varianti arvutada ja võrrelda seda välja kaevamise ning geosünteetide ühendusega. Hetkel on Tartu maanteel Mäo poolses otsas sügavamad sood neli kilomeetrit, kus suve jooksul arvutatakse lahendused välja," selgitas insener.

Tõnts sõnul on tsement kallis aga kui Eesti Energial õnnestud tuhka müüma hakata, siis saaks seda Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamisel kasutada.

Mõju keskkonnale puudub ja lisatöötlemist ei vaja

Teedeehituses on põlevkivituhka kasutatud ka 1970 ja 80-ndatel aastatel. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadur Janek Reinik ütles, et tootmisjääkide kasutamine teede-ehituses on mõistlik ja uute lõikude vaatlustulemused näitavad, et negatiivset mõju keskkonnale ei ole.

"Pinnas on täpselt samasugune nagu looduslik foon ja põhjavees võib näiteks Narvas märgata mingit sulfaatide kasvu, kuid see käib alati ehitustöödega kaasas ning ei ole üldse seotud põlevkivituhaga," märkis teadlane.

Eesti Energia keskkonnaarenduse juht Tõnis Meriste ütles, et pärast kahe teelõigu pilootprojekti pole tee-ehituses põlevkivituhka kasutatud. Ettevõte on samas uurinud võimalusi, kas tuhka saaks kasutada ka mujal Läänemere piirkonnas mass-stabiliseerimise projektides.

Teede-ehitusse minev põlevkivituhk Meriste kinnitusel täiendavat töötlemist ei vaja. "Pigem vastupidi, sest meil olekski vaja teede-ehitusse seda tuhka, mis katlast välja tuleb, sest see pole kokku puutunud veega ega niiskunud," selgitas Meriste.

 

Toimetaja: Allan Rajavee



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: