Maanteeamet kaalub Tallinn-Tartu maantee rajamisel elektrijaamades tekkiva põlevkivituha kasutamist ({{commentsTotal}})

Auvere elektrijaam.
Auvere elektrijaam. Autor/allikas: Eesti Energia

Maanteeamet kaalub põlevkivituha kasutamist Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo neljarajalise lõigu ehitamisel. Tänavu jõuab lõpule Euroopa Liidu toetatud pilootprojekt, mille raames kasutati põlevkivituhka kahe teelõigu rajamisel.

Eesti elektrijaamades põletatakse aastas umbes 11 miljonit tonni põlevkivi ning seetõttu tekib üle 6 miljoni tonni tuhka.Seda tootmisjääki on võimalik kasutada teedeehituses, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Tänavu jõuab lõpule Euroopa Liidu toetatud pilootprojekt, mille raames kasutati põlevkivituhka kahe teelõigu rajamisel ning vaadeldi tööde tulemusi.

Narva-Mustajõe 1,6 kilomeetri pikkusel teelõigul kasutati tuhka asfaldialuse stabiliseerimiskihi rajamiseks ning Simuna-Vaiatu 900-meetrisel teelõigul turbakihi mass-stabiliseerimiseks.

Tuhka plaanitakse kasutada Tallinn-Tartu maantee rajamisel

Maanteeameti teede arengu osakonna juhtivinsener Taavi Tõnts ütles, et tulemused on osutunud heaks ja kaalumisel on põlevkivituha kasutamine Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo neljarajalise lõigu ehitamisel.

"Me oleme lasknud projekteerijatel Tartu maantee all mass-stabiliseerimise varianti arvutada ja võrrelda seda välja kaevamise ning geosünteetide ühendusega. Hetkel on Tartu maanteel Mäo poolses otsas sügavamad sood neli kilomeetrit, kus suve jooksul arvutatakse lahendused välja," selgitas insener.

Tõnts sõnul on tsement kallis aga kui Eesti Energial õnnestud tuhka müüma hakata, siis saaks seda Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamisel kasutada.

Mõju keskkonnale puudub ja lisatöötlemist ei vaja

Teedeehituses on põlevkivituhka kasutatud ka 1970 ja 80-ndatel aastatel. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadur Janek Reinik ütles, et tootmisjääkide kasutamine teede-ehituses on mõistlik ja uute lõikude vaatlustulemused näitavad, et negatiivset mõju keskkonnale ei ole.

"Pinnas on täpselt samasugune nagu looduslik foon ja põhjavees võib näiteks Narvas märgata mingit sulfaatide kasvu, kuid see käib alati ehitustöödega kaasas ning ei ole üldse seotud põlevkivituhaga," märkis teadlane.

Eesti Energia keskkonnaarenduse juht Tõnis Meriste ütles, et pärast kahe teelõigu pilootprojekti pole tee-ehituses põlevkivituhka kasutatud. Ettevõte on samas uurinud võimalusi, kas tuhka saaks kasutada ka mujal Läänemere piirkonnas mass-stabiliseerimise projektides.

Teede-ehitusse minev põlevkivituhk Meriste kinnitusel täiendavat töötlemist ei vaja. "Pigem vastupidi, sest meil olekski vaja teede-ehitusse seda tuhka, mis katlast välja tuleb, sest see pole kokku puutunud veega ega niiskunud," selgitas Meriste.

 

Toimetaja: Allan Rajavee



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema