Kaupo Meiel: tõde polegi vaja ({{commentsTotal}})

Kaupo Meiel Autor: ERR

Ainuke aeg, mil inimesele tõde serveeritakse, on lapsepõlves ja läbi lastekirjanduse, väidab ajakirjanik ja luuletaja Kaupo Meiel.

Kirjandusfestivali HeadRead viimasel päeval vestlesid Kirjanike maja musta laega saalis president Toomas Hendrik Ilves ja raamatu “Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik” autor Peter Pomerantsev. Kõne all olid Venemaa, Ameerika, Euroopa, poliitika, meedia ja muidugi tõde. Üks mõte, mis sellest hoogsast jutuajamisest kõlama jäi, oli, et tõde on küll olemas, aga see ei huvita õigupoolest kedagi.

Tõe asemel tahetakse rohkem saada kinnitusi oma seisukohtadele ja populistlikud hüüdlausedki mõjuvad enam kui lihtne ja labane tõsiasi. Just sel põhjusel pole mõtet Ameerika ühendriikide presidendikandidaadi Donald Trumpi sõnumitele faktikontrolli teha, sest tema pooldajaid tõde ei huvita ja neid, keda huvitab tõde, ei huvita Trump.

Ilmselt on tõesti info üleküllus ja pooltõdede populaarsus viinud vajaduse tõe järele miinimumini. Faktid laiemas plaanis ei ole seksikad ning ilusa valega õnnestub mistahes müügitöö palju paremini kui koleda tõega, ükskõik, kas müüakse leiba ja vorsti või ideid ja ideoloogiat.

Muidugi pole eelnev absoluutne ja esineb seksikatki tõde, mille ehedaim näide on T-särk kirjaga “Stop Being Poor!” ehk “Ärge olge enam vaesed!”, mida kunagi kandis superrikas megabeib Paris Hilton. Sõnum on õige ja loogiline, sõnumi kandja ilus, aga ometi ei meeldinud see kellelegi.

Hambapastat enam tuubi tagasi ei topi ja tõde enam populaarseks ei muutu. Pealegi, nagu Terry Pratchett on oma raamatuis korduvalt sedastanud, jõuab vale maailmale mitu tiiru peale teha, enne kui tõde saapadki jalga saab.

Päris paljude ametimeeste puhul saab aru, et nad valetavad, sellest, et nad teevad suu lahti. Kõige hullemad ketserid on aga tõeotsijad. Need valetavad ööd ja päevad läbi nii, et sel pole otsa ega äärt.

Pärast Ilvese ja Pomerantsevi arutelu lõppu tundus maailm taas veidikene trööstitum paik, tahaks ju inimesi usaldada ja uskuda, aga viimaks on ainus usaldusväärne nähtus kontojääk, mis ütleb otse ja ausalt, et kui sul raha pole, siis ei saa seda ka kulutada. Kuid seegi pole kogu tõde, sest olematu raha kulutamine pole enam ammu midagi metafüüsilist, pigem hoiab see meie majandust käigus. Liisib ja laenab ju enamik inimesi. Üle oma võimete elamine on nii tavapärane tegevus, et ei vääri isegi eraldi esile toomist.

Lõppkokkuvõttes pole meie inimlik olemuski absoluutne tõde. Näiteks asus üks briti härrasmees Alpidesse elama kitsena. Leidub mehi, kes elavad koertena ja naisi, kes peavad end kassideks. Varem või hiljem hakkab tendents töötama teises suunas ja koerad-kassid-kitsed hakkavad inimestena elama. Kus see tõde siis veel on?

Kuskil peab aga tõde ometi asuma ja midagi lugema. Sain vastuse kohe Ilvese ja Pomerantsevi järel HeadelReadel üles astunud lastekirjanikelt Piret Raualt ja Aino Pervikult. Vastus ei tulnud sellest, mida nad konkreetselt kõnelesid, kuigi seegi oli armas ja huvitav, vaid sellest, mida nad teevad. Piret ja Aino kirjutavad lasteraamatuid ning just neis peitubki tõde, mis on olemas, tõde, mis loeb.

Head lastekirjanikud ei valeta oma lugejaskonnale ja just tänu sellele on nende looming populaarne ja loetav. Ainuke aeg, mil inimesele tõde serveeritakse, ongi lapsepõlves ja läbi lastekirjanduse.

Sel nädalal suri Ellen Niit ja järelhüüetes öeldi, et “lahkus armastatud lastekirjanik”, mis on sulatõsi, seda enam, et vaevalt kohtame uudist pealkirjaga “lahkus armastatud poliitik” või “armastatud ettevõtja”. See võib olla ülekohtune, aga tõde, nii vähe kui me sellega tänapäeval kokku puutume, ongi ebaõiglane.

Meile ei ole vaja poliitikute tõde, vaid Krõlli tõde. Mitte ärimeeste tõde, vaid Kunksmoori tõde. Mitte vandenõuteoreetikute tõde, vaid Sipsiku tõde.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.