Kaupo Meiel: tõde polegi vaja ({{commentsTotal}})

Kaupo Meiel
Kaupo Meiel Autor/allikas: ERR

Ainuke aeg, mil inimesele tõde serveeritakse, on lapsepõlves ja läbi lastekirjanduse, väidab ajakirjanik ja luuletaja Kaupo Meiel.

Kirjandusfestivali HeadRead viimasel päeval vestlesid Kirjanike maja musta laega saalis president Toomas Hendrik Ilves ja raamatu “Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik” autor Peter Pomerantsev. Kõne all olid Venemaa, Ameerika, Euroopa, poliitika, meedia ja muidugi tõde. Üks mõte, mis sellest hoogsast jutuajamisest kõlama jäi, oli, et tõde on küll olemas, aga see ei huvita õigupoolest kedagi.

Tõe asemel tahetakse rohkem saada kinnitusi oma seisukohtadele ja populistlikud hüüdlausedki mõjuvad enam kui lihtne ja labane tõsiasi. Just sel põhjusel pole mõtet Ameerika ühendriikide presidendikandidaadi Donald Trumpi sõnumitele faktikontrolli teha, sest tema pooldajaid tõde ei huvita ja neid, keda huvitab tõde, ei huvita Trump.

Ilmselt on tõesti info üleküllus ja pooltõdede populaarsus viinud vajaduse tõe järele miinimumini. Faktid laiemas plaanis ei ole seksikad ning ilusa valega õnnestub mistahes müügitöö palju paremini kui koleda tõega, ükskõik, kas müüakse leiba ja vorsti või ideid ja ideoloogiat.

Muidugi pole eelnev absoluutne ja esineb seksikatki tõde, mille ehedaim näide on T-särk kirjaga “Stop Being Poor!” ehk “Ärge olge enam vaesed!”, mida kunagi kandis superrikas megabeib Paris Hilton. Sõnum on õige ja loogiline, sõnumi kandja ilus, aga ometi ei meeldinud see kellelegi.

Hambapastat enam tuubi tagasi ei topi ja tõde enam populaarseks ei muutu. Pealegi, nagu Terry Pratchett on oma raamatuis korduvalt sedastanud, jõuab vale maailmale mitu tiiru peale teha, enne kui tõde saapadki jalga saab.

Päris paljude ametimeeste puhul saab aru, et nad valetavad, sellest, et nad teevad suu lahti. Kõige hullemad ketserid on aga tõeotsijad. Need valetavad ööd ja päevad läbi nii, et sel pole otsa ega äärt.

Pärast Ilvese ja Pomerantsevi arutelu lõppu tundus maailm taas veidikene trööstitum paik, tahaks ju inimesi usaldada ja uskuda, aga viimaks on ainus usaldusväärne nähtus kontojääk, mis ütleb otse ja ausalt, et kui sul raha pole, siis ei saa seda ka kulutada. Kuid seegi pole kogu tõde, sest olematu raha kulutamine pole enam ammu midagi metafüüsilist, pigem hoiab see meie majandust käigus. Liisib ja laenab ju enamik inimesi. Üle oma võimete elamine on nii tavapärane tegevus, et ei vääri isegi eraldi esile toomist.

Lõppkokkuvõttes pole meie inimlik olemuski absoluutne tõde. Näiteks asus üks briti härrasmees Alpidesse elama kitsena. Leidub mehi, kes elavad koertena ja naisi, kes peavad end kassideks. Varem või hiljem hakkab tendents töötama teises suunas ja koerad-kassid-kitsed hakkavad inimestena elama. Kus see tõde siis veel on?

Kuskil peab aga tõde ometi asuma ja midagi lugema. Sain vastuse kohe Ilvese ja Pomerantsevi järel HeadelReadel üles astunud lastekirjanikelt Piret Raualt ja Aino Pervikult. Vastus ei tulnud sellest, mida nad konkreetselt kõnelesid, kuigi seegi oli armas ja huvitav, vaid sellest, mida nad teevad. Piret ja Aino kirjutavad lasteraamatuid ning just neis peitubki tõde, mis on olemas, tõde, mis loeb.

Head lastekirjanikud ei valeta oma lugejaskonnale ja just tänu sellele on nende looming populaarne ja loetav. Ainuke aeg, mil inimesele tõde serveeritakse, ongi lapsepõlves ja läbi lastekirjanduse.

Sel nädalal suri Ellen Niit ja järelhüüetes öeldi, et “lahkus armastatud lastekirjanik”, mis on sulatõsi, seda enam, et vaevalt kohtame uudist pealkirjaga “lahkus armastatud poliitik” või “armastatud ettevõtja”. See võib olla ülekohtune, aga tõde, nii vähe kui me sellega tänapäeval kokku puutume, ongi ebaõiglane.

Meile ei ole vaja poliitikute tõde, vaid Krõlli tõde. Mitte ärimeeste tõde, vaid Kunksmoori tõde. Mitte vandenõuteoreetikute tõde, vaid Sipsiku tõde.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: