Greta Roosaar: rahvusvahelise hariduse kasutegurid Eestile
Allolev artikkel lähtub kahest seisukohast, mis on muude mõtete eelduseks ja tõukepunktiks võetud. Esiteks: õppimis- ja tööealiste inimeste osakaal väheneb. Teiseks: Eesti ühiskonnale on majanduse, hariduse, kultuuri ja muu arenguks vaja rohkem haritud inimesi, kvaliteetset tööjõudu ning motiveeritud ja lojaalseid inimesi.
Esimest väidet toetab statistikaameti prognoos: inimeste arv Eestis väheneb keskmiselt 4800 inimest aastas, tööealiste inimeste arve koguni 6350 inimese võrra aastas. Teisiti öeldes väheneb tööealiste inimeste arv selliselt, et aastaks 2040 on 100 tööealise kohta 70 ülalpeetavat (täna on see number 54)1, mille tõttu langeb tööealistele tunduvalt suurem koormus.
Tööandjate Keskliit omakorda on arvutanud, et keskmiselt jääb puudu 5000 erasektori töötajat, kes makse maksavad. Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar rõhutab, et kuna tööturg ja selle vajadused muutuvad kiirelt, ei saa keskenduda sellele, keda ettevõtted konkreetselt täna vajavad, vaid sellele, millistel inimestel on eeldusi Eestis väärtusi luua.2
Kuna inimeste puudus on probleemi allikas, siis sellest johtuvalt olen võtnud aluseks teise seisukoha – inimesi on rohkem vaja ning mida haritumad ja oskuslikumad nad on, seda suurem saab olla nende potentsiaalne panus Eesti ühiskonnas.
Imporditud eksperdid
Kõrghariduses valitsevad samad trendid, mis üldises rahvastikus – üliõpilaste arv väheneb. Haridus- ja teadusministeeriumi prognoosi kohaselt on juba aastaks 2020 (ehk pelgalt mõne aastaga) üliõpilaste arv tänasega võrreldes vähenenud 10 protsenti.3 Loogiliselt võib see kaasa tuua ülikoolide sulgemise, valikuvõimaluste vähenemise õppeprogrammide osas, hariduse rahastuse vähenemise ja muud sarnased probleemid.
Selleks, et hoida meie kõrgharidus võimalikult mitmekesine, on vaja säilitada üliõpilaste arv, mida aga Eesti enda demograafilised näitajad mõne aasta möödudes ei võimalda.
Üks võimalus on kaasata ülikoolide õppetöösse rahvusvahelisi üliõpilasi. Lisaks pelgalt üliõpilaste numbri säilitamisele toovad rahvusvahelised üliõpilased Eestisse tulles ka otsest majanduslikku kasu – neid võib vaadelda kui haridusturiste ja nii-öelda tavaturistide poolt loodav majanduslik kasu on üsna laialdaselt aktsepteeritud. Näiteks mitmes meie ülikoolis on õppekavu, mis eesti keeles on tasuta, aga inglise keeles õppemaksustatud.
Kui aga numbrid ja majanduslik kasu korraks kõrvale jätta, siis panustavad rahvusvahelised üliõpilased ka meie kõrghariduse kvaliteeti. Kõrgharidusega süvitsi tegelevad inimesed on välja töötanud strateegia4, mis peaks teenima Eesti arengut just hariduse valdkonda parendades. Selle strateegia üks lähteseisukohti on, et üks oluline komponent Eesti konkurentsivõimelisemaks muutumise teel on läbimõeldud talendipoliitika.
Teisisõnu – mida rohkem on riigile vajalike teadmiste ja oskustega inimesi, seda arvestatavamaks muutume nii Euroopas kui maailmas.
Tänapäeval, kui maailm liigub vääramatult globaliseerumise poole, ei pea Eesti areng takerduma väikese rahvaarvu taha. Eesti on täpselt nii väike, kui piirid meie peas – kui mõelda kaugemale, siis Eesti ka ulatub kaugemale. Haridusmaastikul tähendab „kaugemale“ seda, et meie (kõrg)haridussüsteem kasvatab inimesi, keda Eestil on vaja. Selleks, et talente oleks rohkem, tuleb neid ka suuremast, s.o. rahvusvahelisest potist valida.
Praegu hoogustub üha enam globaalne konkurents noorte andekate inimeste pärast, mis tähendab, et võimalike Eestit edendavate talentide pärast võistleme riikidega, kellel on palju eeliseid (laiem tuntus, pikem kogemus värbamisel jne). Haridusturu konkurentsiolukord tingib tänase töösuuna – hulk professionaale tegeleb sellega, et õppurid teaks, mis on Eesti ja tahaks siia tulla. Sest meie Eestile on neid vaja. Ja neile Eestitki, kuna meie kõrgharidussüsteem pakub täna kaasaegset õpikeskkonda ja laia valikut spetsialiseerumiseks.
Eesti ülesehitajad 107 riigist
Kui mõne hoone kujundamisse kaastakse mõni välismaine arhitekt või teatrisse välislavastaja või äriotsustesse mõni silmapaistev majandustegelane, siis reeglina tunnetab avalikkus seda kui kvaliteedimärki – nimi reklaamitakse tihti välja kui garantii sellele, et valmib funktsionaalne ja läbimõeldud hoone, uuenduslik ja piireületav lavastus või ootamatu ja nutikas äriplaan. Kui mõelda sellele, millistes keskkondades inimestele töötada meeldib, siis on tegu tihti rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille töötajaskond on samuti tihti rahvusvaheline. Näiteks on CV Keskuse läbiviidud küsitluse andmetele väga hinnatud tööandja Skype.5
"Kõik saab alguse meie endi inimestest , kes oma igapäevaste mõtete ja tegevustega loovadki selle ihaldusväärseima tööandja – äge toode, põnev töö, tehnilised väljakutsed, rahvusvaheline mõõde, mitmekülgsed ja ühtehoidvad inimesed 30 erinevast rahvusest," on öelnud Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma.6
Pakun välja, et ka välisüliõpilastesse võiks suhtuda sarnaselt, kuna nende näol on tegu riigi investeeringuga siinsesse haridusse (tudengid toovad endaga kaasa värskust ja uusi mõtteid ning loovad meie ühiskonnale lisandväärtust).
Käesoleval õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 3476 tasemeõppe üliõpilast 107 riigist. Kui neile lisada veel Erasmuse vahetustudengid, siis teeb see kokku üle 5000 välistudengi7. Riigi poolt tehakse pingutusi, et tuua Eestisse just neid inimesi, keda meile kõige enam vaja on – küsimus ei ole ainult üliõpilaste numbris ja nende välismaisuses, vaid nende inimeste kvaliteedis. Näitaja on seegi, et ligi pooled tasemeõppe üliõpilastest on magistri- või doktoritaseme üliõpilased.8
Tööandja seisukohalt vaadates teeb aga fakt, et meie kõrgharidussüsteemist kasvab välja rohkem väga kõrgelt haritud inimesi, tunduvalt lihtsamaks võimaluse palgata vajadusel välisekspert, kes on siinses keskkonnas juba mitu aastat õppinud ja kohanenud. Selline mudel võib tööandja jaoks olla tunduvalt riskivabam ja protsessina lihtsam, kui seda on otsene võõrtalentide importimine.
Täna leiab kõige rohkem rahvusvahelisi üliõpilasi Tallinna Tehnikaülikooli nimekirjast - aladelt, kus on spetsialistide ja haritud inimeste järgi pidev vajadus. Samuti panustavad välismaalt saabunud tudengid õppetöösse Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Estonian Business School´is, Eesti Maaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja mujal.
Kindlasti ei saa väita, et iga (siinsete ülikoolide poolt vastu võetud ning haridusala professionaalide poolt stipendiumivääriliseks peetud) välisüliõpilane on meie tuleviku alus. Viimast selle tõttu, et tudengite valimise protsess on kahtlemata inimlik ja eksimisvõimalusega. Ent iga valitu kannab endas potentsiaali kohalikule arengule midagi anda. See ei pea olema ilmtingimata silmapaistev teadussaavutus, vaid ehk hoopis kaasatoodud kultuurikihi abil panus meie laiemasse silmaringi.
Kaasnevad ohud
Alati on olemas oht, et süsteemi, mille kaudu rahvusvahelised üliõpilased Eestisse jõuavad, tahetakse muudel eesmärkidel ära kasutada, näiteks Schengeni viisaruumi pääseda ning meilt edasi Euroopasse pageda. Seetõttu on nii politsei- ja piirivalveameti kui ka siinsete vastuvõtjate ehk ülikoolide poolt äärmiselt oluline tegeleda üliõpilase riiki ja ülikooli kutsumise protsessiga väga rangelt ja põhjalikult. Sellega nad täna ka tegelevad, mistõttu on süsteemi ära kasutanud inimeste hulk kõigist üliõpilastest kaduvväike (ligikaudu 1%).
Politsei- ja piirivalveameti ning ülikoolide valvsus selles küsimuses on kõrgendatud, mistõttu võib loota, et see protsent tulevikus veel väheneb. Täna võime arvestada, et 99% välistudengitest on tulnud siia õppima ja seeläbi meie haridussüsteemi panustama.
Matemaatika on siinkohal väga lihtne – kui üliõpilane tunneb, et ta on siin oodatud ja hinnatud, võib tekkida temas soov nii õpingute ajal kui pärast, juba diplomeeritud spetsialistina, meie riigi arengusse panustada. Tööjõupuudus on teadupärast täna täiesti arvestatav probleem, seega – kui üliõpilane ei peaks osutuma väga võimekaks, siis on kindlasti hulganisti vähemnõudlikke positsioone, mida täites ta kasulik saab olla.
Kui ta aga tunneb, et Eestis valitseb ka headega kavatsustega võõramaalaste suhtes vaenulik õhkkond, siis jääme ilma mõlemast võimalusest.
Läbi välisüliõpilase staatuse Euroopasse pääsemist planeerivad inimesed on olemas – seda ei saa eitada. Veel suurem oht võib aga seisneda selles, et lähtume hirmust süsteemi väärkasutajate ees ning sulgeme oma ühiskonna võimalikele talentidele ning lämmatame sellega avatuse ning arengu.
Artikli autor on SA Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuuri kõrgharidusbüroo spetsialist.
2 https://www.youtube.com/watch?v=ONW-K6lfqyk
3 Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on 2015/2016 õppeaastal üliõpilasi 51 092, 2019/2020 õppeaastaks prognoositakse 46100 üliõpilast (www.hm.ee)
5 http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=1439&text_id=2052&career_style
6 http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=1439&text_id=2052&career_style
7 Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)
8 Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.