Euroopa Keskpank tõstis veidi euroala tänavust kasvu- ja inflatsiooniprognoosi ({{commentsTotal}})

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi.
Euroopa Keskpanga president Mario Draghi. Autor/allikas: Ralph Orlowski/Reuters/Scanpix

Euroopa Keskpank (EKP) tõstis märtsiga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra euroala tänavust sisemajanduse koguprodukti (SKP) prognoosi, veidi paremaks hindab keskpank ka euroala inflatsiooniväljavaateid. Intressimäärad jättis EKP täna muutmata.

EKP prognoosi kohaselt on euroala majanduskasv tänavu 1,6 protsenti ning 1,7 protsenti nii 2017. kui 2018. aastal. "Märtsi prognoosiga võrreldes on SKP reaalkasvu väljavaade parenenud ning 2017. ja 2018. aasta väljavaated on jäänud muutmata," ütles keskpanga president Mario Draghi neljapäeval pressikonverentsil Frankfurtis.

Ta lisas, et riskid on jätkuvalt pigem allapoole, ent riski struktuur on paranenud. Selle aasta teises pooles peaks keskpanga presidendi sõnul ka paranema inflatsiooniväljavaated. "Inflasioonimäär jääb aasta esimeses pooles küll negatiivseks või madalaks, ent baasimõju tõttu paraneb aasta teises pooles," rääkis Draghi.

Nii ootabki keskpank tänavu tarbijahindade harmoniseeritud indeksi (THHI) kasvumääraks 0,2 protsenti, 2017. aastal 1,3 protsenti ja 2018. aastal 1,6 protsenti. "2016. aasta THHI prognoos on tõusnud seoses hiljutise naftahinna tõusule pöördumisega. 2017. ja 2018. aasta väljavaadet muudetud ei ole," ütles keskpanga president.

Märtsikuus ootas EKP euroalale 2016. aastaks 1,4-protsendilist majanduskasvu ning 2017. aastaks 1,7-protsendilist ja 2018. aastaks 1,8-protsendilist majanduskasvu. Inflatsiooniks ootas keskpank siis tänavu 0,1 protsenti, järgmisel aastal 1,3 ning 2018. aastal 1,6 protsenti.

Draghi rõhutas, et EKP nõukogu jätkab hinnastabiilsuse väljavaadete analüüsimist ning kasutab vajaduse korral kõiki võimalikke rahapoliitilisi meetmeid. Majanduskasvu ja inflatsiooniperspektiivi aitavad tema sõnul veelgi parandada ja selle riskifaktoreid veelgi maandada rahapoliitilised meetmed, mis juunikuus käivituvad.

Euroopa Keskpank (EKP) teatas neljapäeval, et alustab märtsikuisel nõukogu istungil otsustatud erasektori võlakirjade kokkuostmist 8. juunist, laiaulatuslik sooduslaenu programm kommertspankadele käivitub 22. juunil.

EKP alustab erasektori võlakirjade kokkuostuprogrammi 8. juunil. Esimesed operatsioonid sooduslaenu programmis ehk sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonide seerias (TLTRO II) käivituvad 22. juunil,.

Märtsis otsustas EKP nõukogu tõsta võlakirjade kokkuostuprogrammi kuise mahu 80 miljardi euroni kuus. Samuti lubab keskpank kokku osta investeerimisjärgu reitinguga eurovõlakirju, mille on emiteerinud ettevõtted, välja arvatud kommertspangad.

Draghi ütles, et kokku võib keskpank osta selliste finantsasutuste võlakirju, mis ei ole pangad ja mille emafirmad ei ole pangad. Näiteks on lubatud osta kokku kindlustusfirma võlakirju, kui tegu on iseseisva või investeerimisfirmale kuuluva ettevõttega, ent mitte juhul, kui selle omanik on pank.

Võlakirju hakkavad kokku ostma kuus euroala keskpanka – Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Soome keskpangad. Igaüks neist hakkab kokku ostma teatud euroala osa erasektori võlakirju ning oste koordineerib EKP.

Sobivad võlakirjad peavad olema nomineeritud eurodes ning vastama krediidioperatsioonide tagatisnõuetele. Võlakirjad peavad ostu teostamise ajal kehtima veel kuus kuud kuni 30 aastat ja need peab olema väljastanud euroalas asutatud ettevõte.

Kogu võlakirjaemissiooni mahust võib EKP kokku osta kuni 70 protsenti eraettevõtete võlakirjade puhul. Kui kokku ostetakse avaliku sektori ettevõtete võlakirju, on emissioonilimiit 33 protsenti, nagu ka varasema avaliku sektori võlakirjade kokkuostuprogrammi puhul.

"EKP otsustas enda hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks rakendada paketi, mis kasutab erinevate instrumentide sünergiaid. Meetmed on kalibreeritud rahastamisolukorra lõdvendamiseks ning stimuleerimaks uute laenude andmist," ütles Draghi märtsis.

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: