Fotod: Tallinna saabus USA 6. laevastiku lipulaev ({{commentsTotal}})

{{1464873370000 | amCalendar}}

Täna sildus Tallinna vanasadamas USA 6. laevastiku lipulaev USS Mount Whitney, mis osaleb homme Läänemerel algaval rahvusvahelisel mereväe õppusel Baltops.

"Meil on väga hea meel, et saame Baltopsi raames Tallinna külastada. See on väga ilus linn ning loodetavasti saame järgnevate päevade jooksul sellega ka lähemalt tutvuda," ütles laeva komandör mereväekapten Carlos Sardiello.

USS Mount Whitney on 1971. aastast teenistuses olev 190 meetrit pikk, rohkem kui 600 meeskonnaliikmega Blue Ridge klassi juhtimislaev, mis täidab alates 2005. aastast USA 6. laevastiku lipulaeva ülesandeid. Laev on relvastatud Phalanx 20-mm lähikaitse raketitõrjesüsteemiga ning on võimeline kandma erinevaid helikoptereid. USS Mount Whitney on sõjaliste operatsioonide juhtimiseks ja toetamiseks varustatud tipptasemel side-, infokogumis- ja juhtimistehnikaga ning seda loetakse oma erialase võimekuse poolest üheks kõrgetasemelisemaks aluseks omasuguste hulgas. Laeva kodusadamaks on Itaalias asuv Gaeta.

"USS Mount Whitney on juhtimis- ja staabilaev. Võime sõita kõikjale, lahkuda väga kiiresti ning reageerida kriisiolukorrale kohapeal. Meil on võimalik kasutada sidevahendeid, millega saame ühendusi luua üle maailma. Saame võtta ühendust kõne, video või Skype'i teel kellega ja millal tahes. Tänu sellele on meil kerge merevägesid juhtida ja neile käsklusi jagada," selgitas Sardiello "Aktuaalsele kaamerale".

44. korda toimuv õppus Baltops (Exercise Baltic Operations) leiab tänavu aset 3.-19. juunini Läänemerel. Õppus algab Tallinnas 3.-4. juunil toimuva töökonverentsiga, kus üksuste ülematele jagatakse kätte viimased käsud ja tegevuskavad.

Esimest korda õppuse ajaloos alustatakse õppust Baltops nii kaugel põhjas. Tänavune Baltops hõlmab tegevusi nii merel, õhus kui maal. Õppuse eesmärk on edendada osalevate riikide vahelist üksteisemõistmist, usaldust ja koostöövõimet erinevate harjutuste kaudu.

Kokku osaleb õppusel 18 NATO liikmes- ja partnerriiki ehk ligi 4500 inimest, 50 laeva ja 60 lennuvahendit. Eesti merevägi osaleb õppusel Baltops miinitõrje sihtüksuse staabiga, miinijahtijaga Admiral Cowan ning tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja, kokku ligi 80 mereväelasega.

Toimetaja: Laur Viirand



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: