Ergma lahkub IRL-ist  ({{commentsTotal}})

{{1464872031000 | amCalendar}}

Ene Ergma esitas eile Isamaa ja Res Publica Liidu juhatusele avalduse enda väljaarvamiseks erakonna nimekirjast, kuhu ta kuulus alates 2002. aastast. IRL-i esimees Margus Tsahkna kommenteeris, et Ergmale võis poliitikast lahkumine olla palju raskem kui ta oskas arvata.

Ergma sõnul on tema lahkumise peamiseks põhjuseks see, et erakond on kaotanud oma näo ning muutunud populistlikuks, vahendasid ERR-i raadiouudised ja "Aktuaalne kaamera".

"IRL tuletab meelde suurt kreemikooki, mis on kauaks jäänud päikese kätte. Ta on küll maitsev, aga tal pole nägu ega tegu," ütles Ergma.

"Näo määravad ära juhtpoliitikud. Ma ei suuda enam aru saada, kes me oleme ja kus me oleme. Oleme kaua aega püüdnud olla hariduserakond, praegu sellest üldse enam ei räägita," põhjendas poliitik oma lahkumist.

Erakond peab tegelema Ergma hinnangul oma põhivalijatega. "Aga mitte olema hullumeelselt silmad laiali, et äkki saame veel kedagi ree peale. Niisugust kampaanialikku erakonda ei usaldata."

Küsimusele, mida peaks IRL ette võtma, vastas Ergma, et iseendaks tuleb jääda. Ta tõi näite, mis tal viimati mõõdu täis lõi.

"Eelmisel laupäeval olin ma IRL-i täiskogu koosolekul. Margus Tsahka tuli ja kutsus meid kõiki IRL-i presidendikandidaadi arutelule. Esmaspäeval tuli juba välja, et arutada pole vaja midagi. See näitab, kuidas suhtutakse inimestesse," ütles Ergma.

See, mis IRL-ist tulevikus saab, sõltub Ergma sõnul palju tema juhtkonnast.

"IRL on väga toredate inimeste kogu, aga minu meelest on tema juhtkond kaotanud oma selgroo. Ja kui nad ei suuda seda leida, siis on kahju. Mul on väga kahju, et see nii on juhtunud ja mina ennast küll süüdistada ei saa, et mina ära läksin, sest ma püüdsin neile palju asju öelda mõnikor, mida ei tohiks teha, mida ei tohiks reklaamida," rääkis Ergma ja lisas, et teda ei võetud kuulda.

"Näiteks kui olid Euroopa Parlamendi valimised, siis oli IRL-i loosung "korruptsiooniga võitlemine Euroopa Liidus". See on minu kui teadlase jaoks nonsenss. Aga kõik olid vaimustatud, et see väga hästi töötas Tallinna kohalikel valimistel. Kohalikel valimistel oli konkreetne inimene, kes on korruptsiooniga kunagi kahtlustusi saanud ja seal see töötab, aga ei tööta Euroopa Liidus," selgitas ta.

Aastatel 2003–2006 ja 2007–2014 oli Ergma riigikogu esimees. 2007. ja 2012. aastal valiti ta Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimeheks.

Kommenteerides Ene Ergma parteist lahkumist, ütles IRL-i esimees Margus Tsahkna, et tundub, et poliitikast lahkumine võib olla palju raskem kui osatakse ette kujutada.

"Ma ütlen Enele kui väga pikaaegsele kaasvõitlejale, keda ka mina olen korduvalt toetanud, et ta saaks teha riigikogu esimehe tööd, et on hea, et ta on olnud poliitikas, aga tundub, et poliitikast lahkumine on võib-olla palju raskem kui inimene oskas ette kujutada," rääkis Tsakna "Aktuaalsele kaamerale".

Toimetaja: Priit Luts



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema