Ekspert: oma märgiga on lihtsam meelitada riiki investoreid ja talente ({{commentsTotal}})

Hollandlane Peter Kentie, kes pakkus välja uue Eesti märgi kavandi, ütles, et tema ideed edasi arendades oleks sellega võimalik kõnetada mitmeid keeli rääkivaid riike ning ka selle sõnumiga on võimalik edasi mängida. Riikide ja linnade maine arendamist nõustava Marcus Anderssoni sõnul on riigi märgiga lihtsam meelitada investoreid ja talente.

Eindhoveni linna turundusjuht Peter Kentie ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tema kavatsuse taga on armastus Eesti vastu.

ESTonishing konseptsiooni on kritiseeritud sellepärast, et see kõnetab vaid ingliskeelset maailma ning seal on kasutatud vaid ülivõrdeid, kuid ükski riik ei saa väita, et ta kõiges parim. Kentie ütles, et tegelikult annab selle konseptsiooni puhul mõelda ka raamidest väljapoole.

"EST on kasutusel ka prantsuse keeles, ka hispaania keeles ja saksa keeles - bESTe. Sellega saab mängida. Teine argument, mis on liiga raamides, puudutab seda, et te olete kontseptsiooni järgi kõiges parimad. Ma ei mõelnud seda päris nii. Mõtlesin, et te olete lihtsalt EST - et selle riigi puhul on midagi EESTI-likku. Te võite ühtlasi olla ka kõige kummalisemad, naljakamad ja süngemad. Neid ülivõrdeid saab kasutada selleks, et tekitada inimestes huvi teie riigi vastu," selgitas Kentie.

Ta rääkis, et tema konseptsioon ongi praegu idee algus, mille külge tuleks siduda tugeva taustalooga Eesti ja eestlaste väärtused.

Täna Tallinnas toimunud kohabrändimise konverentsil esinenud riikide ja linnade reputatsiooni ja innovatsiooni arendamist nõustav Tendensor Internationali tegevjuht Marcus Andersson ütles, et riigi või rahvuse märk on väga oluline mitmel põhjusel.

"Brändiga on lihtsam meelitada riiki investoreid, uusi residente ja talente. Lihtsam on meelitada ka ärimehi ja ettevõtjaid. Riiki kujutatakse rahvusvahelises meedias soodsamalt. Diplomaatia muutub lihtsamaks," rääkis ta.

Andersson lisas, et brändi loomisel on oluline kaasata võimalikult palju ühiskonna osapooli.

"Ei saa lihtsalt midagi välja mõelda ja kõigile kuulutada. On vaja, et kodanikud, üliõpilased, firmad ja ülikoolid oleks ka "pardal". Loomulikult on vaja head toodet, ilma selleta ei ole ka head lugu. Ja Eestil on minu meelest hea lugu, mitu head lugu isegi tegelikult," ütles ta.

Üks asi, mida Andresson soovitab Eestil maailmale reklaamida, on e-riik.

Toimetaja: Merili Nael



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: