Ekspert: oma märgiga on lihtsam meelitada riiki investoreid ja talente ({{commentsTotal}})

Hollandlane Peter Kentie, kes pakkus välja uue Eesti märgi kavandi, ütles, et tema ideed edasi arendades oleks sellega võimalik kõnetada mitmeid keeli rääkivaid riike ning ka selle sõnumiga on võimalik edasi mängida. Riikide ja linnade maine arendamist nõustava Marcus Anderssoni sõnul on riigi märgiga lihtsam meelitada investoreid ja talente.

Eindhoveni linna turundusjuht Peter Kentie ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tema kavatsuse taga on armastus Eesti vastu.

ESTonishing konseptsiooni on kritiseeritud sellepärast, et see kõnetab vaid ingliskeelset maailma ning seal on kasutatud vaid ülivõrdeid, kuid ükski riik ei saa väita, et ta kõiges parim. Kentie ütles, et tegelikult annab selle konseptsiooni puhul mõelda ka raamidest väljapoole.

"EST on kasutusel ka prantsuse keeles, ka hispaania keeles ja saksa keeles - bESTe. Sellega saab mängida. Teine argument, mis on liiga raamides, puudutab seda, et te olete kontseptsiooni järgi kõiges parimad. Ma ei mõelnud seda päris nii. Mõtlesin, et te olete lihtsalt EST - et selle riigi puhul on midagi EESTI-likku. Te võite ühtlasi olla ka kõige kummalisemad, naljakamad ja süngemad. Neid ülivõrdeid saab kasutada selleks, et tekitada inimestes huvi teie riigi vastu," selgitas Kentie.

Ta rääkis, et tema konseptsioon ongi praegu idee algus, mille külge tuleks siduda tugeva taustalooga Eesti ja eestlaste väärtused.

Täna Tallinnas toimunud kohabrändimise konverentsil esinenud riikide ja linnade reputatsiooni ja innovatsiooni arendamist nõustav Tendensor Internationali tegevjuht Marcus Andersson ütles, et riigi või rahvuse märk on väga oluline mitmel põhjusel.

"Brändiga on lihtsam meelitada riiki investoreid, uusi residente ja talente. Lihtsam on meelitada ka ärimehi ja ettevõtjaid. Riiki kujutatakse rahvusvahelises meedias soodsamalt. Diplomaatia muutub lihtsamaks," rääkis ta.

Andersson lisas, et brändi loomisel on oluline kaasata võimalikult palju ühiskonna osapooli.

"Ei saa lihtsalt midagi välja mõelda ja kõigile kuulutada. On vaja, et kodanikud, üliõpilased, firmad ja ülikoolid oleks ka "pardal". Loomulikult on vaja head toodet, ilma selleta ei ole ka head lugu. Ja Eestil on minu meelest hea lugu, mitu head lugu isegi tegelikult," ütles ta.

Üks asi, mida Andresson soovitab Eestil maailmale reklaamida, on e-riik.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: