Prantsusmaa hakkab Kreekast vastu võtma 400 põgenikku kuus ({{commentsTotal}})

Migrandid Lesbose saarel.
Migrandid Lesbose saarel. Autor/allikas: STR/AFP/Scanpix

Prantsusmaa hakkab Kreekast võtma vastu 400 põgenikku kuus vastavalt EL-i ümberjaotamiskavale, sõnas Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve neljapäeval.

"Sel nädalal saabus ümberjaotamise raames Kreekast ja Itaaliast Prantsusmaale 97 põgenikku," sõnas Cazeneuve avalduses, lisades, et 253 migranti saabub hiljem sel nädalal.

Ümberjaotamiskava on osa EL-i mullu suvel sõlmitud kokkuleppest vähendada rändevoo koormat piiririikides, peamiselt Kreekas ja Itaalias.

Kokku jagatakse EL-i riikide vahel laiali 160 000 põgenikku, sealjuures 30 000 neist peaks minema Prantsusmaale.

Enamik EL-i riike pole täitnud kokkuleppes sätestatud kohustusi. Prantsusmaa on võtnud vastu 500 inimest alates leppe allkirjastamisest. Terves EL-is on riigid võtnud vastu vaevalt 2000 inimest. Umbes miljon põgenikku saabus eelmisel aastal Euroopasse.

Enamik Prantsusmaale sel nädalal saabuvatest põgenikest on pärit Eritreast, Iraagist ja Süüriast. Nende asüülitaotluste menetlemise ajal tagatakse neile Cazeneuve sõnul "adekvaatne majutus".

Allikas: BNS



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: