Eesti idapiir kaetakse tehnilise valvega, kuid praegu on seal probleeme isegi telefonileviga ({{commentsTotal}})

Eesti-Vene kontrolljoone Eesti-poolse piiririba väljaehitamise lõppeesmärk on maismaapiiri 100-protsendiline katmine tehnilise valvega, mis peab tuvastama piiri läheduses toimuva tegevuse iga ilmaga ja kohe. See eeldab aga väga korralike kommunikatsioone, sest praegu on idapiiril kohati probleeme isegi telefonileviga.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on seadnud eesmärgi, et rajataval idapiiril aitaksid edaspidi erinevad tehnilised lahendused piirivalvureid nende igapäevatöös oluliselt rohkem kui praegu, mil enamus infot saadakse patrullimiste käigus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tehnika aitaks meil tuvastada, kes on üle piiri tulnud, tehnika abil saaksime oma patrulle õigeaegselt välja saata, me saaksime saata neid just sinna kohta, kus ületus toimunud on," selgitas PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

Jutt käib kõrgtehnoloogilistest, viimase sõna lahendustest radarite, kaamerate ja muude jälgimissüsteemide näol. Kõige selle funktsioneerimise eeldus on aga väga korralikud võrgu- ja elektrilahendused, sest preagu on idapiiril kohati probleeme isegi raadiotelefoni leviga.

Tänasel valitsuse väljasõiduistungil Piusa piirivalve kordonis osalenud siseminister Hanno Pevkur nentiski, et tegelikult on juba alustatud uute kommunikatsioonide ettevalmistamisega.

"See ei ole ainult interneti- või raadiosidelevi, tegelikult see on ka elekter, kogu piiri ulatuses tuleb siia tegelikult väga palju uusi liitumispunkte. Kommunikatsiooniprojekt on tegelikult praegu lõpujärgus. Meie eesmärk on lahendada see, et kogu piiri ulatuses oleks tagatud väga hea side nii andmete edastamiseks kui ka igapäevaseks suhtluseks piirivalvurite vahel," rääkis Pevkur.

Ühtlasti on PPA-s võetud sihiks, et tehnika aitaks piiri valvamisel niivõrd, et saaks vähendada füüsilist patrullimist.

"Sealt saame rohkem jõudu justnimelt adekvaatsele reageerimisele konkreetsele sündmustele, et tuvastada need inimesed või transpordivahendid, kes on piiri ületanud," ütles Neider-Veerme.

Samas on aga juba kuulda murenoote, kas lõpuks ei asuta taas hõrendama piirivalvurite ridasid, kui masinad enamuse tööst ära teevad.

"Ükskõik kui head sensorid me paneme, ükskõik kui palju me kaameraid piirile paneme, siis ilma nende tublide inimesteta, kes piiri valvavad, me seda tööd hästi teha ikka ei suuda ja seetõttu on jätkuvalt väga vaja ka profesionaalseid inimesi," ütles peaminister Taavi Rõivas.

Eesti-Vene kontrolljoone Eesti-poolse piiririba raadamistööd on lõppenud ning juunis valmib ka Eesti-Läti-Vene kolmikpunkt.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema