Eesti idapiir kaetakse tehnilise valvega, kuid praegu on seal probleeme isegi telefonileviga ({{commentsTotal}})

Eesti-Vene kontrolljoone Eesti-poolse piiririba väljaehitamise lõppeesmärk on maismaapiiri 100-protsendiline katmine tehnilise valvega, mis peab tuvastama piiri läheduses toimuva tegevuse iga ilmaga ja kohe. See eeldab aga väga korralike kommunikatsioone, sest praegu on idapiiril kohati probleeme isegi telefonileviga.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on seadnud eesmärgi, et rajataval idapiiril aitaksid edaspidi erinevad tehnilised lahendused piirivalvureid nende igapäevatöös oluliselt rohkem kui praegu, mil enamus infot saadakse patrullimiste käigus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tehnika aitaks meil tuvastada, kes on üle piiri tulnud, tehnika abil saaksime oma patrulle õigeaegselt välja saata, me saaksime saata neid just sinna kohta, kus ületus toimunud on," selgitas PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.

Jutt käib kõrgtehnoloogilistest, viimase sõna lahendustest radarite, kaamerate ja muude jälgimissüsteemide näol. Kõige selle funktsioneerimise eeldus on aga väga korralikud võrgu- ja elektrilahendused, sest preagu on idapiiril kohati probleeme isegi raadiotelefoni leviga.

Tänasel valitsuse väljasõiduistungil Piusa piirivalve kordonis osalenud siseminister Hanno Pevkur nentiski, et tegelikult on juba alustatud uute kommunikatsioonide ettevalmistamisega.

"See ei ole ainult interneti- või raadiosidelevi, tegelikult see on ka elekter, kogu piiri ulatuses tuleb siia tegelikult väga palju uusi liitumispunkte. Kommunikatsiooniprojekt on tegelikult praegu lõpujärgus. Meie eesmärk on lahendada see, et kogu piiri ulatuses oleks tagatud väga hea side nii andmete edastamiseks kui ka igapäevaseks suhtluseks piirivalvurite vahel," rääkis Pevkur.

Ühtlasti on PPA-s võetud sihiks, et tehnika aitaks piiri valvamisel niivõrd, et saaks vähendada füüsilist patrullimist.

"Sealt saame rohkem jõudu justnimelt adekvaatsele reageerimisele konkreetsele sündmustele, et tuvastada need inimesed või transpordivahendid, kes on piiri ületanud," ütles Neider-Veerme.

Samas on aga juba kuulda murenoote, kas lõpuks ei asuta taas hõrendama piirivalvurite ridasid, kui masinad enamuse tööst ära teevad.

"Ükskõik kui head sensorid me paneme, ükskõik kui palju me kaameraid piirile paneme, siis ilma nende tublide inimesteta, kes piiri valvavad, me seda tööd hästi teha ikka ei suuda ja seetõttu on jätkuvalt väga vaja ka profesionaalseid inimesi," ütles peaminister Taavi Rõivas.

Eesti-Vene kontrolljoone Eesti-poolse piiririba raadamistööd on lõppenud ning juunis valmib ka Eesti-Läti-Vene kolmikpunkt.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: