Puhtu-Laelatu kaitseala laieneb vähem kui plaaniti ({{commentsTotal}})

Keskkonnaamet tuli aasta alguses välja plaaniga muuta Hanila vallas asuva Puhtu-Laelatu looduskaitseala kord karmimaks, põhjendades seda veelindude kaitsmisega. Kohalikud aga kardavad, et see tõmbab kriipsu peale kalandusele. Keskkonnaamet otsustas kaluritega kompromissile jõuda.

Virtsust lõunasse jääva Puhtu-Laelatu looduskaitseala puisniidud on ühed liigirikkamad Eestis ja seal on ka rahvusvahelise tähtsusega veelindude elupaik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selle aasta alguses tutvustas keskonnaamet looduskaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõud, mille järgi laienenuks kaitseala mõnesaja hektari võrra. Kohalikke tegi aga murelikuks, et peaaegu kogu looduskaitsealal, kaasaarvatud merel, oleks kehtestatud senisest rangem sihtkaitsevöönd, mis tähendanuks kohaliku kalanduse lõppu.

"Rame laht on selline varjuline koht, kuhu saab peaaegu igasuguse ilmaga võrgud sisse panna ja ka välja võtta," rääkis kohalik kalur Jaan Kivisalu.

Sihtkaitsevööndi ulatusliku laiendamise vastu oli ka Hanila volikogu.

Nüüd tutvustas keskkonnaamet eelnõu uut versiooni. Peale täiendavat analüüsi leidis amet, et tegelikult võivad suurel osal looduskaitsealale jäävast merest kala püüda ka kutselised kalurid.

"Me analüüsisime, et siin ei ole niivõrd intensiivne kalapüük, need kalapüügivahendid, mida siin madalates veekogudes kasutatakse, ei ole linnustikule niivõrd ohtlikud ja seetõttu lubati siin nii kutseline püük kui ka veealal liikumine," selgitas keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman.

Algselt plaanitud ligi 2900 hektari asemel jääb tulevikus rangemate nõuetega sihtkaitsevööndisse veidi üle 1400 hektari. Puhtu-Laelatu looduskaitseala uus kaitse-eeskiri peaks jõustuma järgmise aasta alguses.

Toimetaja: Merili Nael



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: