Puhtu-Laelatu kaitseala laieneb vähem kui plaaniti ({{commentsTotal}})

Keskkonnaamet tuli aasta alguses välja plaaniga muuta Hanila vallas asuva Puhtu-Laelatu looduskaitseala kord karmimaks, põhjendades seda veelindude kaitsmisega. Kohalikud aga kardavad, et see tõmbab kriipsu peale kalandusele. Keskkonnaamet otsustas kaluritega kompromissile jõuda.

Virtsust lõunasse jääva Puhtu-Laelatu looduskaitseala puisniidud on ühed liigirikkamad Eestis ja seal on ka rahvusvahelise tähtsusega veelindude elupaik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selle aasta alguses tutvustas keskonnaamet looduskaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõud, mille järgi laienenuks kaitseala mõnesaja hektari võrra. Kohalikke tegi aga murelikuks, et peaaegu kogu looduskaitsealal, kaasaarvatud merel, oleks kehtestatud senisest rangem sihtkaitsevöönd, mis tähendanuks kohaliku kalanduse lõppu.

"Rame laht on selline varjuline koht, kuhu saab peaaegu igasuguse ilmaga võrgud sisse panna ja ka välja võtta," rääkis kohalik kalur Jaan Kivisalu.

Sihtkaitsevööndi ulatusliku laiendamise vastu oli ka Hanila volikogu.

Nüüd tutvustas keskkonnaamet eelnõu uut versiooni. Peale täiendavat analüüsi leidis amet, et tegelikult võivad suurel osal looduskaitsealale jäävast merest kala püüda ka kutselised kalurid.

"Me analüüsisime, et siin ei ole niivõrd intensiivne kalapüük, need kalapüügivahendid, mida siin madalates veekogudes kasutatakse, ei ole linnustikule niivõrd ohtlikud ja seetõttu lubati siin nii kutseline püük kui ka veealal liikumine," selgitas keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman.

Algselt plaanitud ligi 2900 hektari asemel jääb tulevikus rangemate nõuetega sihtkaitsevööndisse veidi üle 1400 hektari. Puhtu-Laelatu looduskaitseala uus kaitse-eeskiri peaks jõustuma järgmise aasta alguses.

Toimetaja: Merili Nael



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: