ERR Washingtonis: Clintoni hinnangul on Trump ohuks maailmale ({{commentsTotal}})

USA demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton ründas teravalt Donald Trumpi, kui nimetas oma välispoliitikale pühendatud kõnes, et kinnisvaraärimees on liiga ohtlik ja ebastabiilne, et anda tuumarelvad tema käsutada.

USA demokraatliku erakonna presidendikandidaat Hillary Clintoni kampaania lubas, et eilne kõne peaks kirjeldama Clintoni nägemust USA välispoliitikast. Kõne osutus aga seni kõige karmimaks kriitikaks vabariiklaste erakonna valitud kandidaadi, kinnisvaraärimehe Donald Trumpi suunas, keda Clinton nimetas mitte ainult ebapädevaks, vaid USA-le ja maailmale lausa ohtlikuks, vahendasid ERR-i teleuudised.

"Tegemist on isikuga, kelle käes ei tohiks kunagi olla tuumarelvade aktiveerimiskoode, sest pole raske ette kujutada olukorda, kuidas Donald Trump veab meid sõtta lihtsalt seetõttu, et keegi suutis tema õrna naha alla pugeda," kritiseeris Clinton Trumpi.

Donald Trumpi välispoliitilised seisukohad on Ameerika Ühendriikides vastuolulised mitte ainult demokraatide silmis, vaid ka tema enda erakonnakaaslaste arvates. Ta on välja öelnud, et Jaapanil ja Lõuna-Koreal võiksid olla tuumarelvad, et NATO on oma aja ära elanud ja USA osalus seal tuleks üle vaadata.

Samuti on ta soovitanud terroristidega võitlemisel tappa ära ka sihtmärkide perekonnad või kasutada nende vastu tuumarelvi.

Clinton pole veel ametlikult võitnud

Tuleb silmas pidada, et Hillary Clinton ei ole veel demokraatide sisevalimisi lõplikult võitnud ja kõne pidi näitama teda võimalikult heas valguses enne järgmisel nädalal peetavaid eelvalimisi California osariigis, kus tema rivaal Bernie Sanders loodab teda veel peatada.

Sandersil on šanss Californias võita, kuid tema üldvõidu võimalused on siiski pea olematud.

Toimetaja: Allan Rajavee



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: