Kaljurand: diplomaadi kasvatuse tõttu proovin rääkida ebameeldivatel teemadel naeratusega
Eelkõige Reformierakonnaga seostatud presidendikandidaadi kandidaat välisminister Marina Kaljurand nentis, et Euroopa kriiside valguses on ühiskondlikus debatis levimas äärmuslikud väljendid, mille kasutamist tema ei poolda, kuna diplomaadi kasvatuse tõttu proovib ta rääkida avatult ja viisakalt kõigi osapooltega.
"Ma hakkasin tõsisemalt mõtlema presidendiks kandideerimisele, siis kui ma nägin, et mind tõepoolest toetatakse rahva poolt ja see toetus on mitmeid kuid püsinud," märkis Kaljurand intervjuus "Terevisioonile". Ta avaldas lootust, et on kandidaat, kes saab nii rahva kui ka poliitikute toetuse.
Senimaani on Kaljurand kohtunud Reformi-, Vaba- ja Keskerakonna riigikogu fraktsiooniga, kuid ainsana neist erakondadest on vaid Reformierakonna liikmed lubanud toetada praeguse välisministri kandidatuuri. "Ma tunnen, et mul on toetust kõigist erakondades peale ühe," leidis Kaljurand viidates Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE).
Välisministri kohuseid täitev Kaljurand nentis, et talle ei meeldi praegu nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poliitikute ja ministrite poolt kasutatavad "äärmuslikud" väljendid nagu Valdo Randpere öeldud "kaagutad nagu riigikontroll" või Jevgeni Ossinovski lausutud "idiootne Eesti".
"Ma olen valmis diskuteerima ja arutama - võib-olla on see minu diplomaadi kasvatus, et ma proovin halbadest asjadest rääkides kasutada viisakaid sõnu ja kõigil ebameeldivatel teemadel ikkagi naeratusega," selgitas Kaljurand.
Dialoogi eesmärk on tulemus
Samas lisas ta, et avatud suhtlemine ei tähenda kõikidele sobivate vastuste andmist ning erinevate huvide vahel laveerimist. "Ma vastan nii nagu ma arvan, kuid võib olla kasutan ma lihtsalt pehmemaid väljendeid, mis ei ole provokatiivsed ja ei suru vastast nurka, sest sellisest olukorrast on väga raske välja tulla," möönis Kaljurand.
Ta rõhutas, et eduka dialoogi eesmärgiks on eelkõige tulemus, mitte inimeste või ühiskonna gruppide sildistamine. "Kellegi nurka mängimine ja kompromissi mitte saavutamine ei saa kunagi tulemus olla aga kui on vaja midagi välja öelda, siis teen seda, ning kui on vaja millegi eest seista, siis ma teen seda väga kindlalt, nagu kogu oma senise karjääri jooksul olen seisnud," toonitas diplomaat.
Lõhe võimu ja rahva vahel
Kaljuranna hinnangul on Euroopa populistlike rahvusparteide tekke taga valitsuserakondade tegemata töö, kuna rahvas ja võimul olevad poliitikud ning ametnikud on üldsusest eemaldunud.
"Inimesed ootavad kindlust ja turvatunnet, sest täna on Euroopas mitmeid kriise. Olles ise lahenduste otsimise juures näen ma milliseid lahendusi otsitakse ning ma võin kinnitada, et need on õiged, kuid me ei tee piisavalt, et neid lahti seletada," nentis Kaljurand.
Välisminister leidis, et kuigi näiteks rändekriisi tulekut prognoositi ette, reageeriti sellele siiski liiga aeglaselt ja liikmesriigid hakkasid otsima süüdlast, mitte lahendust.
"Euroopa eksis, kui proovis liikmesriikidele peale sundida lahendusi, mis neile ei meeldinud. See ei meeldinud valitsustele ega inimestele ning kõik kokku tekitaski olukorra, kus inimesed tundsid, et võim, valitsus ja Euroopa Liit on neist eemaldunud," selgitas Kaljurand.
Toimetaja: Allan Rajavee