Kaljurand: diplomaadi kasvatuse tõttu proovin rääkida ebameeldivatel teemadel naeratusega ({{commentsTotal}})

Eelkõige Reformierakonnaga seostatud presidendikandidaadi kandidaat välisminister Marina Kaljurand nentis, et Euroopa kriiside valguses on ühiskondlikus debatis levimas äärmuslikud väljendid, mille kasutamist tema ei poolda, kuna diplomaadi kasvatuse tõttu proovib ta rääkida avatult ja viisakalt kõigi osapooltega.

"Ma hakkasin tõsisemalt mõtlema presidendiks kandideerimisele, siis kui ma nägin, et mind tõepoolest toetatakse rahva poolt ja see toetus on mitmeid kuid püsinud," märkis Kaljurand intervjuus "Terevisioonile". Ta avaldas lootust, et on kandidaat, kes saab nii rahva kui ka poliitikute toetuse.

Senimaani on Kaljurand kohtunud Reformi-, Vaba- ja Keskerakonna riigikogu fraktsiooniga, kuid ainsana neist erakondadest on vaid Reformierakonna liikmed lubanud toetada praeguse välisministri kandidatuuri. "Ma tunnen, et mul on toetust kõigist erakondades peale ühe," leidis Kaljurand viidates Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE).

Välisministri kohuseid täitev Kaljurand nentis, et talle ei meeldi praegu nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poliitikute ja ministrite poolt kasutatavad "äärmuslikud" väljendid nagu Valdo Randpere öeldud "kaagutad nagu riigikontroll" või Jevgeni Ossinovski lausutud "idiootne Eesti".

"Ma olen valmis diskuteerima ja arutama - võib-olla on see minu diplomaadi kasvatus, et ma proovin halbadest asjadest rääkides kasutada viisakaid sõnu ja kõigil ebameeldivatel teemadel ikkagi naeratusega," selgitas Kaljurand.

Dialoogi eesmärk on tulemus

Samas lisas ta, et avatud suhtlemine ei tähenda kõikidele sobivate vastuste andmist ning erinevate huvide vahel laveerimist. "Ma vastan nii nagu ma arvan, kuid võib olla kasutan ma lihtsalt pehmemaid väljendeid, mis ei ole provokatiivsed ja ei suru vastast nurka, sest sellisest olukorrast on väga raske välja tulla," möönis Kaljurand.

Ta rõhutas, et eduka dialoogi eesmärgiks on eelkõige tulemus, mitte inimeste või ühiskonna gruppide sildistamine. "Kellegi nurka mängimine ja kompromissi mitte saavutamine ei saa kunagi tulemus olla aga kui on vaja midagi välja öelda, siis teen seda, ning kui on vaja millegi eest seista, siis ma teen seda väga kindlalt, nagu kogu oma senise karjääri jooksul olen seisnud," toonitas diplomaat.

Lõhe võimu ja rahva vahel

Kaljuranna hinnangul on Euroopa populistlike rahvusparteide tekke taga valitsuserakondade tegemata töö, kuna rahvas ja võimul olevad poliitikud ning ametnikud on üldsusest eemaldunud.

"Inimesed ootavad kindlust ja turvatunnet, sest täna on Euroopas mitmeid kriise. Olles ise lahenduste otsimise juures näen ma milliseid lahendusi otsitakse ning ma võin kinnitada, et need on õiged, kuid me ei tee piisavalt, et neid lahti seletada," nentis Kaljurand.

Välisminister leidis, et kuigi näiteks rändekriisi tulekut prognoositi ette, reageeriti sellele siiski liiga aeglaselt ja liikmesriigid hakkasid otsima süüdlast, mitte lahendust.

"Euroopa eksis, kui proovis liikmesriikidele peale sundida lahendusi, mis neile ei meeldinud. See ei meeldinud valitsustele ega inimestele ning kõik kokku tekitaski olukorra, kus inimesed tundsid, et võim, valitsus ja Euroopa Liit on neist eemaldunud," selgitas Kaljurand.

Toimetaja: Allan Rajavee



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: