Fotod ja videod: Pariisi läbiva Seine'i jõe veetase tõusis kuue meetrini ({{commentsTotal}})

{{1464943993000 | amCalendar}}

Pariisis toimuvad üleujutused on tõstnud linna läbiva Seine'i jõe veetaseme kuue meetrini ning hiljem on oodata tõusu 6,5 meetrini, teatas Prantsusmaa keskkonnaministeerium. Kaldapealsed on vee all ja Louvre'i töötajad päästavad keldrikorrustelt kunstiteoseid.

"Pariisi kõrgvete tase peaks täna õhtuks tõusma umbes 6,3 meetrini, halvimal juhul 6,5 meetrini. Peaksin lisama, et ... see veetase püsib võrdlemisi stabiilselt samal tasemel kogu nädalavahetuse ning hakkab seejärel langema," öeldi ministeeriumi avalduses.

Ametnike kinnitusel on Seine'i veetase viimase 35 aasta kõrgeim, vahendasid BNS, BBC jt.

1910. aastal tõusis veetase 8,62 meetrini, mis on praeguseni kehtiv rekord.

SIIN saab vaadata fotosid, mis kujutavad erinevaid Pariisi paiku enne üleujutusi ning praegu.

Täna teatati järjekordsest tulvaohvrist

Prantsuse võimud teatasid neljapäeval tulvaohvrist Pariisist kagus Évry-Grégy-sur-Yerres'is. Prantsuse keskkonnaminister Ségolène Royal ütles, et kardetavasti leitakse tulvade alanedes veel ohvreid, sest paljude linnade ja külade tänavad on vee all.

Kokku on äsjastes üleujutustes hukkunud vähemalt 15 inimest - 10 Saksamaa lõunaosas, kaks Prantsusmaal, üks Rumeenias ja üks Belgias.

Prantsusmaa keskosas on mitme linna üleujutused sajandi rängimad. Nädalavahetusest saadik on kodudest evakueeritud üle 5000 inimese ja umbes 19 000 majapidamist on elektrita.

Seine'i äärde ei soovitata minna

Pariislastel soovitatakse Seine'i äärde mitte minna. Jõe äärde püstitatakse tulvatõkkeid ja eeslinnadesse viiv jõeäärne raudtee on suletud.

Halvimaks valmistuvad mõlemad Seine'i kaldal asuvad muuseumid - Louvre ja Musée d'Orsay. Viimane sulges juba neljapäeval külastajatele uksed ja toimetas kõige õrnemad kunstiteosed kõrgematele korrustele. Louvre'is alustati kunsti ohutusse kohta evakueerimist täna.

Ilmateade lubab nii Prantsusmaal kui Saksamaal järgmise 24 tunni jooksul veel vihma.

President François Hollande ütles, et kolmapäevasel valitsusistungil kuulutatakse välja "looduskatastroof", see võimaldab kannatanutele kompensatsiooni maksta. Hollande'i hinnangul on tegu tõsise kliimafenomeniga, mis vajab globaalset tähelepanu.

Prantsuse võimude jaoks on hetkel seega äärmiselt keeruline aeg - endiselt on kõrge terrorioht, riiki on tabanud streigilaine, millega kaasnevad aeg-ajalt ka massirahutused, ning nüüd siis ka erakordselt halvad ilmastikuolud. Järgmisel nädalal algavad aga Prantsusmaal Euroopa meistrivõistlused jalgpallis. Hetkel on juba käimas Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises, mis võivad halva ilma tõttu kauem kesta.

 

Toimetaja: Laur Viirand



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: