Üle miljoni euro suuruse kahju tekitamises süüdistatavad astuvad kohtu ette ({{commentsTotal}})

500-eurosed kupüürid.
500-eurosed kupüürid. Autor/allikas: Lee Jae-Won /Reuters/Scanpix

Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas kolmele inimesele ja kahele ettevõttele süüdistuse üle miljoni euro suuruse kahjuga majanduskuritegudes ning saatis nad kohtu ette.

Prokuratuur süüdistab majanduskuritegudes Roland Põtra (53), Valter Malmi (57) ja Tiina Tõnissood (45) ning kaht nendega seotud osaühingut, ütles prokuratuuri pressiesindaja Arno Põder ERR.ee-le.

Süüdistuse põhjal kulutasid ja omastasid Põder ja Malm aastatel 2008–2012 enda juhitud MRP Ärigrupp vara kogusummas 841 000 eurot. Nimelt võtsid nad ettevõttele põhjendamatuid kohustusi ja eelistasid oma huve teiste võlausaldajate huvidele ning põhjustasid sellega ettevõtte maksevõime olulise vähenemise ja maksejõuetuse.

"Kokku üritasid mehed süüdistuse kohaselt tekitada ettevõttele üle kolme miljoni euro kahju, kuid tsiviilhagid on esitatud väiksemas summas, sest osa süüdistatavate tehinguid tunnistati hilisema pankrotimenetluse käigus kehtetuks," ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.

Kriminaalasja uurimisel selgus, et Põder ja Malm kasutasid ettevõttest raha väljakandmiseks erinevaid skeeme - näiteks esitas ettevõte pangale laenuraha väljamaksmiseks dokumente tööde kohta, mida tegelikult ei tehtud ning osa saadud laenurahast kanti hoopis nende endi isiklikele kontodele.

Samuti tegid mehed süüdistuse põhjal mitmeid tehinguid kolme Valgas asuva kinnistuga, mille eesmärk oli viia vara ettevõttest välja ning tekitada endale kunstlik eelis teiste võlausaldajate ees.

"Kuna ettevõttel polnud pärast neid tehinguid enam vara pangalaenu tasumiseks, läks ettevõte pankrotti," märkis Hänilene.

Ühtlasi süüdistatakse Põtra ja Malmi selles, et nad jätsid maksuhaldurile esitatud tuludeklaratsioonides kajastamata kinnistute müügilt saadud tulu, mille tulemusel jäi riigile laekumata kokku 424 000 eurot tulumaksu.

Põtra ja Tõnissood süüdistatakse ka rahapesus, sest nad korraldasid ettevõttest välja viidud rahaga mitmeid tehinguid, mille eesmärk oli uurimisandmeil raha kriminaalse päritolu varjamine.

Samuti on Tõnissoole esitatud süüdistus soodustuskelmuses, mis seisnes selles, et ta taotles aastail 2009–2011 oma firmale PRIA-lt pettuse teel ligi 63 000 eurot investeeringutoetusi, millest PRIA maksis välja 34 000 eurot. Tõnissoo töötas samal ajal ka PRIA-s ametnikuna ja lahkus omal soovil töölt 2012. aastal.

Malm ja Põder on kunagised Reformierakonna liikmed ning Malm oli aastaid tagasi Valga linnavolikogu aseesimees ja volikogu liige.

Prokuratuuri taotlusel on Tartu maakohus võimaliku konfiskeerimise tagamiseks arestinud ligi 340 000 euro väärtuses süüdistatavate pangakontodel olnud raha ja ühe kinnistu.

Kriminaalasja uuris Lõuna prefektuur ja uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Tartu maakohus otsustas mai lõpus, et kriminaalasja hakatakse arutama 4. jaanuaril.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: