Liikluspsühholoogid: karistuste karmistamine joobes juhtimist ei vähenda ({{commentsTotal}})

Vaid karistuste karmistamine ei aita purjuspäi rooli istujate arvu vähendada, vaid selliste juhtide jaoks oleks vaja laiendada koolitus- ja rehabilitatsiooniprogramme, tõdeti rahvusvahelisel liikluspsühholoogide kogunemisel Murastes. Eestis töötab selline programm 2011. aastast saadik.

Mõnda aega Eesti kolleegide tööga tutvunud Belgia liikluspsühholoog Ludo Kluppels ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tema kodumaal on olukord joobes juhtimisega halvemgi kui Eestis.

"Belgias on probleem see, et sotsiaalne suhtumine purjuspäi sõitmisse ei ole nii eitav kui Eestis. Paljud inimesed peavad normaalseks, et pisikese alkoholikogusega veres võib sõita küll ja enamiku belglaste jaoks pole see probleem. Eestis aga on enamik inimesi veendunud, et joobnuna juhtimine on tõsine probleem," rääkis Kluppels.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo leiab siiski, et ka Eestis levinud arvamuse kohaselt lubab kann õlut või pokaal veini veel rooli istuda küll.

"Eestis see n-ö esimese lõike piirmäära ületamine, mis on 0,5 milligrammi, on see, mis on kasvavas trendis. Sellest me saame juba aru, et raskes joobes ja purupurjuspeaga sõitmine on lubamatu," ütles Loigo.

Üht meelt ollakse selles, et ainult karistustega probleemi ei lahenda. Eestis töötab 2011. aastast saadik rehabilitatsiooniprogramm "Korralik juht" ehk Koju, kus kerge joobega vahele jäänud juhtidele antakse võimalus asendada karistus koolituse läbimisega.

"2014 - 2015 oli politsei riigihanke korras joobes juhtidega tegelemisel tagasilangemise hulk aasta jooksul 4%. Tõsi, periood on väga lühike, aga see oli selles mõttes päris hea näitaja, et selle aasta jooksul, kui inimestega töötati, väga paljud korduvalt vahele ei jäänud," rääkis liikluspsühholoog Gunnar Meinhard.

Koju programmi võivad pääseda siiski vaid patustajad, kes pole vahele jäänud korduvalt ega viimase viie aasta jooksul rohkem kui 1,5-promillise joobega. Kluppelsi arvates võiks seda piirangut muuta.

"Ma arvan, et ka suurema promilliga vahelejäänutele oleks rohkem kui vajalik võimaldada seda koolitust ja psühholoogilist lähenemist," ütles ta.

Gunnar Meinhardi arvates tasub seda mõtet kaaluda, kuid välja tuleks selekteerida sõltuvushäirega inimesed, keda selline programm ei aita.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: