Liikluspsühholoogid: karistuste karmistamine joobes juhtimist ei vähenda ({{commentsTotal}})

Vaid karistuste karmistamine ei aita purjuspäi rooli istujate arvu vähendada, vaid selliste juhtide jaoks oleks vaja laiendada koolitus- ja rehabilitatsiooniprogramme, tõdeti rahvusvahelisel liikluspsühholoogide kogunemisel Murastes. Eestis töötab selline programm 2011. aastast saadik.

Mõnda aega Eesti kolleegide tööga tutvunud Belgia liikluspsühholoog Ludo Kluppels ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tema kodumaal on olukord joobes juhtimisega halvemgi kui Eestis.

"Belgias on probleem see, et sotsiaalne suhtumine purjuspäi sõitmisse ei ole nii eitav kui Eestis. Paljud inimesed peavad normaalseks, et pisikese alkoholikogusega veres võib sõita küll ja enamiku belglaste jaoks pole see probleem. Eestis aga on enamik inimesi veendunud, et joobnuna juhtimine on tõsine probleem," rääkis Kluppels.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo leiab siiski, et ka Eestis levinud arvamuse kohaselt lubab kann õlut või pokaal veini veel rooli istuda küll.

"Eestis see n-ö esimese lõike piirmäära ületamine, mis on 0,5 milligrammi, on see, mis on kasvavas trendis. Sellest me saame juba aru, et raskes joobes ja purupurjuspeaga sõitmine on lubamatu," ütles Loigo.

Üht meelt ollakse selles, et ainult karistustega probleemi ei lahenda. Eestis töötab 2011. aastast saadik rehabilitatsiooniprogramm "Korralik juht" ehk Koju, kus kerge joobega vahele jäänud juhtidele antakse võimalus asendada karistus koolituse läbimisega.

"2014 - 2015 oli politsei riigihanke korras joobes juhtidega tegelemisel tagasilangemise hulk aasta jooksul 4%. Tõsi, periood on väga lühike, aga see oli selles mõttes päris hea näitaja, et selle aasta jooksul, kui inimestega töötati, väga paljud korduvalt vahele ei jäänud," rääkis liikluspsühholoog Gunnar Meinhard.

Koju programmi võivad pääseda siiski vaid patustajad, kes pole vahele jäänud korduvalt ega viimase viie aasta jooksul rohkem kui 1,5-promillise joobega. Kluppelsi arvates võiks seda piirangut muuta.

"Ma arvan, et ka suurema promilliga vahelejäänutele oleks rohkem kui vajalik võimaldada seda koolitust ja psühholoogilist lähenemist," ütles ta.

Gunnar Meinhardi arvates tasub seda mõtet kaaluda, kuid välja tuleks selekteerida sõltuvushäirega inimesed, keda selline programm ei aita.

Toimetaja: Merili Nael



Põhja-Korea ballistilise raketi Pukguksong-2 katsetus tänavu veebruaris.Põhja-Korea ballistilise raketi Pukguksong-2 katsetus tänavu veebruaris.
Põhja-Korea kinnitas "edukat" raketikatsetust

Põhja-Korea kinnitas esmaspäeval "edukat" ballistilise keskmaaraketi katsetust.

Uuendatud: 12:01