Liikluspsühholoogid: karistuste karmistamine joobes juhtimist ei vähenda ({{commentsTotal}})

Vaid karistuste karmistamine ei aita purjuspäi rooli istujate arvu vähendada, vaid selliste juhtide jaoks oleks vaja laiendada koolitus- ja rehabilitatsiooniprogramme, tõdeti rahvusvahelisel liikluspsühholoogide kogunemisel Murastes. Eestis töötab selline programm 2011. aastast saadik.

Mõnda aega Eesti kolleegide tööga tutvunud Belgia liikluspsühholoog Ludo Kluppels ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tema kodumaal on olukord joobes juhtimisega halvemgi kui Eestis.

"Belgias on probleem see, et sotsiaalne suhtumine purjuspäi sõitmisse ei ole nii eitav kui Eestis. Paljud inimesed peavad normaalseks, et pisikese alkoholikogusega veres võib sõita küll ja enamiku belglaste jaoks pole see probleem. Eestis aga on enamik inimesi veendunud, et joobnuna juhtimine on tõsine probleem," rääkis Kluppels.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo leiab siiski, et ka Eestis levinud arvamuse kohaselt lubab kann õlut või pokaal veini veel rooli istuda küll.

"Eestis see n-ö esimese lõike piirmäära ületamine, mis on 0,5 milligrammi, on see, mis on kasvavas trendis. Sellest me saame juba aru, et raskes joobes ja purupurjuspeaga sõitmine on lubamatu," ütles Loigo.

Üht meelt ollakse selles, et ainult karistustega probleemi ei lahenda. Eestis töötab 2011. aastast saadik rehabilitatsiooniprogramm "Korralik juht" ehk Koju, kus kerge joobega vahele jäänud juhtidele antakse võimalus asendada karistus koolituse läbimisega.

"2014 - 2015 oli politsei riigihanke korras joobes juhtidega tegelemisel tagasilangemise hulk aasta jooksul 4%. Tõsi, periood on väga lühike, aga see oli selles mõttes päris hea näitaja, et selle aasta jooksul, kui inimestega töötati, väga paljud korduvalt vahele ei jäänud," rääkis liikluspsühholoog Gunnar Meinhard.

Koju programmi võivad pääseda siiski vaid patustajad, kes pole vahele jäänud korduvalt ega viimase viie aasta jooksul rohkem kui 1,5-promillise joobega. Kluppelsi arvates võiks seda piirangut muuta.

"Ma arvan, et ka suurema promilliga vahelejäänutele oleks rohkem kui vajalik võimaldada seda koolitust ja psühholoogilist lähenemist," ütles ta.

Gunnar Meinhardi arvates tasub seda mõtet kaaluda, kuid välja tuleks selekteerida sõltuvushäirega inimesed, keda selline programm ei aita.

Toimetaja: Merili Nael



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.