Liikluspsühholoogid: karistuste karmistamine joobes juhtimist ei vähenda ({{commentsTotal}})

Vaid karistuste karmistamine ei aita purjuspäi rooli istujate arvu vähendada, vaid selliste juhtide jaoks oleks vaja laiendada koolitus- ja rehabilitatsiooniprogramme, tõdeti rahvusvahelisel liikluspsühholoogide kogunemisel Murastes. Eestis töötab selline programm 2011. aastast saadik.

Mõnda aega Eesti kolleegide tööga tutvunud Belgia liikluspsühholoog Ludo Kluppels ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tema kodumaal on olukord joobes juhtimisega halvemgi kui Eestis.

"Belgias on probleem see, et sotsiaalne suhtumine purjuspäi sõitmisse ei ole nii eitav kui Eestis. Paljud inimesed peavad normaalseks, et pisikese alkoholikogusega veres võib sõita küll ja enamiku belglaste jaoks pole see probleem. Eestis aga on enamik inimesi veendunud, et joobnuna juhtimine on tõsine probleem," rääkis Kluppels.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo leiab siiski, et ka Eestis levinud arvamuse kohaselt lubab kann õlut või pokaal veini veel rooli istuda küll.

"Eestis see n-ö esimese lõike piirmäära ületamine, mis on 0,5 milligrammi, on see, mis on kasvavas trendis. Sellest me saame juba aru, et raskes joobes ja purupurjuspeaga sõitmine on lubamatu," ütles Loigo.

Üht meelt ollakse selles, et ainult karistustega probleemi ei lahenda. Eestis töötab 2011. aastast saadik rehabilitatsiooniprogramm "Korralik juht" ehk Koju, kus kerge joobega vahele jäänud juhtidele antakse võimalus asendada karistus koolituse läbimisega.

"2014 - 2015 oli politsei riigihanke korras joobes juhtidega tegelemisel tagasilangemise hulk aasta jooksul 4%. Tõsi, periood on väga lühike, aga see oli selles mõttes päris hea näitaja, et selle aasta jooksul, kui inimestega töötati, väga paljud korduvalt vahele ei jäänud," rääkis liikluspsühholoog Gunnar Meinhard.

Koju programmi võivad pääseda siiski vaid patustajad, kes pole vahele jäänud korduvalt ega viimase viie aasta jooksul rohkem kui 1,5-promillise joobega. Kluppelsi arvates võiks seda piirangut muuta.

"Ma arvan, et ka suurema promilliga vahelejäänutele oleks rohkem kui vajalik võimaldada seda koolitust ja psühholoogilist lähenemist," ütles ta.

Gunnar Meinhardi arvates tasub seda mõtet kaaluda, kuid välja tuleks selekteerida sõltuvushäirega inimesed, keda selline programm ei aita.

Toimetaja: Merili Nael



teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: