ERR Kilises: meer soovib põgenikke linnas hoida, kuid selleks on vaja EL-i abi ({{commentsTotal}})

Süüria piiriäärse Türgi linna, Kilise linnapea ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tema soov oleks hoida Süüriast pärit põgenikud oma linnas, et neil oleks pärast sõja lõppu lihtne koju tagasi minna. Selleks on aga vaja abi nii Euroopa Liidult kui ka kogu maailmalt.

"Aktuaalse kaamera" võttegrupp käis Kilise lähedal põgenikelaagris, mis asub Süüria piirist mõne kilomeetri kaugusel. Kui enamik Süüria sõjapõgenikest elab linnades, siis laagritesse on jäänud vaesemad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mõni põgenik elab Kilise laagris juba viis aastat. Teiste hulgas seitsme lapse ema, kes kohe saab ka kaheksanda. Kogu pere mahub ära väikesesse konteinerelamusse.

Iga laagrielanik saab Türgi riigilt umbes 30 eurot kuus. Tublimad käivad ka laagrist väljas tööl ja teenivad lisa.

Laagris on olemas kauplus, polikliinik, kaks mošeed, käsitöö tegemise võimalus ning lasteaed ja koolid. Lasteaias käib õpe türgi keeles, et hiljem elus hakkama saada, sest sõja lõppu Süürias näha pole.

Kui keelt õpetada on lihtne, siis laste katkise psüühikaga on juba keerulisem.

"Näiteks kui me mängime mänge, siis nad valivad mänguasjaks relva," tõdes Kilise põgenikelaagri õpetaja Mehtap Cetin.

Siin laagris on inimesi, kes on Süüriast põgenenud aegadel, kui ISIS ei olnud veel mingi tegija.

"Kõigepealt toimusid Bashar al-Assadi vastased demonstratsioonid ja siis hakkas Assadi armee inimesi tulistama," ütles põgenik Muhammed.

Põgenik Zahluli sõnul pole Kilise laagris väga vigagi. "Kui ma läheksin Euroopasse, siis oleks seal võib-olla sama seis, aga siin pole ka, tänu jumalale, väga viga," vastas Zahlul küsimusele, kas tal on plaan edasi Euroopasse minna.

Kilise põgenikelaagri läheduses Kilise linnas elab aga 125 000 põgenikku. Linnapea Hasan Kara sõnul tuleb Euroopal aru saada, et see kõik pole ainult Türgi probleem.

"Ma ei taha lasta neil minna teistesse linnadesse ja maadesse. Me tahame neid inimesi siin hoida. Kui süürlased jäävad siia ja ühel päeval sõda lõpeb, saavad nad oma kodumaale tagasi pöörduda," ütles linnapea.

Ressursid põgenikega toimetulekuks on aga otsas.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: