ERR Kilises: meer soovib põgenikke linnas hoida, kuid selleks on vaja EL-i abi ({{commentsTotal}})

Süüria piiriäärse Türgi linna, Kilise linnapea ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tema soov oleks hoida Süüriast pärit põgenikud oma linnas, et neil oleks pärast sõja lõppu lihtne koju tagasi minna. Selleks on aga vaja abi nii Euroopa Liidult kui ka kogu maailmalt.

"Aktuaalse kaamera" võttegrupp käis Kilise lähedal põgenikelaagris, mis asub Süüria piirist mõne kilomeetri kaugusel. Kui enamik Süüria sõjapõgenikest elab linnades, siis laagritesse on jäänud vaesemad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mõni põgenik elab Kilise laagris juba viis aastat. Teiste hulgas seitsme lapse ema, kes kohe saab ka kaheksanda. Kogu pere mahub ära väikesesse konteinerelamusse.

Iga laagrielanik saab Türgi riigilt umbes 30 eurot kuus. Tublimad käivad ka laagrist väljas tööl ja teenivad lisa.

Laagris on olemas kauplus, polikliinik, kaks mošeed, käsitöö tegemise võimalus ning lasteaed ja koolid. Lasteaias käib õpe türgi keeles, et hiljem elus hakkama saada, sest sõja lõppu Süürias näha pole.

Kui keelt õpetada on lihtne, siis laste katkise psüühikaga on juba keerulisem.

"Näiteks kui me mängime mänge, siis nad valivad mänguasjaks relva," tõdes Kilise põgenikelaagri õpetaja Mehtap Cetin.

Siin laagris on inimesi, kes on Süüriast põgenenud aegadel, kui ISIS ei olnud veel mingi tegija.

"Kõigepealt toimusid Bashar al-Assadi vastased demonstratsioonid ja siis hakkas Assadi armee inimesi tulistama," ütles põgenik Muhammed.

Põgenik Zahluli sõnul pole Kilise laagris väga vigagi. "Kui ma läheksin Euroopasse, siis oleks seal võib-olla sama seis, aga siin pole ka, tänu jumalale, väga viga," vastas Zahlul küsimusele, kas tal on plaan edasi Euroopasse minna.

Kilise põgenikelaagri läheduses Kilise linnas elab aga 125 000 põgenikku. Linnapea Hasan Kara sõnul tuleb Euroopal aru saada, et see kõik pole ainult Türgi probleem.

"Ma ei taha lasta neil minna teistesse linnadesse ja maadesse. Me tahame neid inimesi siin hoida. Kui süürlased jäävad siia ja ühel päeval sõda lõpeb, saavad nad oma kodumaale tagasi pöörduda," ütles linnapea.

Ressursid põgenikega toimetulekuks on aga otsas.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: