Saarlasi häirib ilmaprognooside erinevus tegelikkusest ({{commentsTotal}})

Selle vastu, kui palju päikest paistab või kui palju tuult puhub, saarlased ei saa ja ei protesti ka, küll aga häirib neid see, et meedias edastatavad ilmaprognoosid ei lähe kokku tegeliku olukorraga ja sellel võib olla negatiivne mõju näiteks turismisektorile.

Eesti ilmateenistuse andmed Roomassaare sadamast ei kajasta Kuressaare tegelikku soojust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma usun tegelikult sellist vahepealset, sest mida tuulisem on ilm, seda suurem on erinevus selles, mida ta näitab siin akna taga ja mida näitab Riigi Ilmateenistuse lehel. Vahe on ikka 7-8 kraadi," rääkis Kadi raadio uudistetoimetaja Piia Tamsalu.

Tegelik probleem ongi selles, et Eesti ilmateenistuse vaatlusjaam asub Kuressaare kesklinnast linnulennult ainult paari kilomeetri kaugusel Roomassaare sadamas, mis mõõdab kindlasti täpselt sealset temperatuuri. Paraku meediasse ja prognoosidesse jõuab Saaremaa kohta just selle rannikul oleva ilmajaama info.

"Tegelikult kõige suurem probleem on just see prognoos, mis pakub märksa jahedamat ilma kui ta tegelikult on. Kui võrrelda Kuressaare kesklinnaga, siis see vahe on 10 kraadi - Kuressaares on soojem kui Roomassaare sadamas," rääkis ilmahuviline Jaanis Prii.

"Ma ei ütleks, et see on valeandmete esitamine. Kui need andmed ja prognoos tehakse Roomassaare kohta ja keegi võtab vaevaks Roomassaare andmeid iseseisvalt kohaldada Kuressaarele, siis tegemist on lihtsalt enesepettusega," ütles aga keskkonnaagentuuri juhataja Taimar Ala.

Turismiga seotud inimesed kinnitavad, et näiteks siseturismi puhul tehakse reisiotsused paljuski just ilmast lähtuvalt.

Kuressaare linavalitsusest kinnitati, et nemad on valmis koos Eesti ilmateenistusega oma linna jaoks adekvaatsete ilmaandmete saamiseks investeerima.

"Kõiki variante kindlasti kaalutakse. Mis ei ole variant, on kindlasti riigi põhivõrgu jaama teise kohta kolimine. Aga täiendava jaama loomine - neid võimalusi tuleb lihtsalt hinnata," ütles Taimar Ala.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: