Saarlasi häirib ilmaprognooside erinevus tegelikkusest ({{commentsTotal}})

Selle vastu, kui palju päikest paistab või kui palju tuult puhub, saarlased ei saa ja ei protesti ka, küll aga häirib neid see, et meedias edastatavad ilmaprognoosid ei lähe kokku tegeliku olukorraga ja sellel võib olla negatiivne mõju näiteks turismisektorile.

Eesti ilmateenistuse andmed Roomassaare sadamast ei kajasta Kuressaare tegelikku soojust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma usun tegelikult sellist vahepealset, sest mida tuulisem on ilm, seda suurem on erinevus selles, mida ta näitab siin akna taga ja mida näitab Riigi Ilmateenistuse lehel. Vahe on ikka 7-8 kraadi," rääkis Kadi raadio uudistetoimetaja Piia Tamsalu.

Tegelik probleem ongi selles, et Eesti ilmateenistuse vaatlusjaam asub Kuressaare kesklinnast linnulennult ainult paari kilomeetri kaugusel Roomassaare sadamas, mis mõõdab kindlasti täpselt sealset temperatuuri. Paraku meediasse ja prognoosidesse jõuab Saaremaa kohta just selle rannikul oleva ilmajaama info.

"Tegelikult kõige suurem probleem on just see prognoos, mis pakub märksa jahedamat ilma kui ta tegelikult on. Kui võrrelda Kuressaare kesklinnaga, siis see vahe on 10 kraadi - Kuressaares on soojem kui Roomassaare sadamas," rääkis ilmahuviline Jaanis Prii.

"Ma ei ütleks, et see on valeandmete esitamine. Kui need andmed ja prognoos tehakse Roomassaare kohta ja keegi võtab vaevaks Roomassaare andmeid iseseisvalt kohaldada Kuressaarele, siis tegemist on lihtsalt enesepettusega," ütles aga keskkonnaagentuuri juhataja Taimar Ala.

Turismiga seotud inimesed kinnitavad, et näiteks siseturismi puhul tehakse reisiotsused paljuski just ilmast lähtuvalt.

Kuressaare linavalitsusest kinnitati, et nemad on valmis koos Eesti ilmateenistusega oma linna jaoks adekvaatsete ilmaandmete saamiseks investeerima.

"Kõiki variante kindlasti kaalutakse. Mis ei ole variant, on kindlasti riigi põhivõrgu jaama teise kohta kolimine. Aga täiendava jaama loomine - neid võimalusi tuleb lihtsalt hinnata," ütles Taimar Ala.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: