Peapiiskop: lipu heiskamine ja langetamine on justkui Eesti riigi sisse- ja väljahingamine ({{commentsTotal}})

{{1465022667000 | amCalendar}}

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma võrdles tänasel Eesti lipu päeval ja rahvuslipu 132. aastapäeval lipu heiskamist riigi sisse- ja väljahingamisega.

Täna heisati lipp Pika Hermanni torni tavapärasest pidulikumalt Eesti Naislaulu Seltsi laulu ja kaitseväe orkestri muusika saatel, teatas peapiiskopi kantselei.

Enne kohalolijate õnnistamist võrdles peapiiskop Urmas Viilma Eesti lipu korrapärast ning igapäevast heiskamist ja langetamist sisse- ja väljahingamisega, milles puudub ärevus.

"Meie riigi ajalugu on täis hetki, kui lippu pole saanud heisata pikkadeks aastakümneteks. Sel ajal oleme pidanud riigi ja rahvana hinge kinni hoidma, kuniks ärevad ajad mööduvad. Tänaseks on Eesti riik saavutanud rahuliku pulsi ning heast tervisest tunnistust andva hingamisrütmi”, sõnas Viilma.

Liputseremoonial kingiti rahvuslipud Helsingi Latokartano (Karjamõisa) eestikeelsele põhikoolile, Kaitseliidu noorteorganisatsioonile “Noored Kotkad” ja Eesti Naislaulu Seltsile.

Kõnelesid riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei.

Pidulikul tseremoonial osalesid veel Kaitseliit liputoimkonnaga, skaudid, gaidid, akadeemilised organisatsioonid, mitmed seltsid ja ühingud oma lippudega.

Otepääl käiakse üha enam lippe õnnistamas

Sinimustvalge õnnistati 132 aastat tagsi Otepää pastoraadis. Täna korraldati selle tähistamiseks rongkäik ning heisati kirikumõisa ees Eesti lipp. Pidulikul koosviibimisel peeti kõnesid ja lauldi.

Seejärel suunduti Maarja kirikusse kontsert-jumalateenistusele.

Eesti lipu sünnipaigas Otepääl on tekkinud uus tava: järjest enam peresid, ühendusi ja ettevõtteid soovib siin õnnistada oma sinimustvalget.

Haldusreformi käigus saavad ajalooks paljude valdade lipud. Otepää juhid tegid ettepaneku need pastoraadihoones asuvasse lipumuuseumisse tuua.

"Lipud võivad igapäevakasutusest minna ajalukku, aga me kõik teame, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Peame hoidma ajaloolist mälu ja miks mitte ka neid lippe. Need ei tohiks kaduda ajaloo prügikasti, vaid peaksime neid väärtustama kui üht olulist etappi meie ajaloos," arvas Otepää Maarja koguduse õpetaja KOV-ide lippude kokku kogumisest.

Toimetaja: Karin Koppel



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: