Peapiiskop: lipu heiskamine ja langetamine on justkui Eesti riigi sisse- ja väljahingamine ({{commentsTotal}})

{{1465022667000 | amCalendar}}

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma võrdles tänasel Eesti lipu päeval ja rahvuslipu 132. aastapäeval lipu heiskamist riigi sisse- ja väljahingamisega.

Täna heisati lipp Pika Hermanni torni tavapärasest pidulikumalt Eesti Naislaulu Seltsi laulu ja kaitseväe orkestri muusika saatel, teatas peapiiskopi kantselei.

Enne kohalolijate õnnistamist võrdles peapiiskop Urmas Viilma Eesti lipu korrapärast ning igapäevast heiskamist ja langetamist sisse- ja väljahingamisega, milles puudub ärevus.

"Meie riigi ajalugu on täis hetki, kui lippu pole saanud heisata pikkadeks aastakümneteks. Sel ajal oleme pidanud riigi ja rahvana hinge kinni hoidma, kuniks ärevad ajad mööduvad. Tänaseks on Eesti riik saavutanud rahuliku pulsi ning heast tervisest tunnistust andva hingamisrütmi”, sõnas Viilma.

Liputseremoonial kingiti rahvuslipud Helsingi Latokartano (Karjamõisa) eestikeelsele põhikoolile, Kaitseliidu noorteorganisatsioonile “Noored Kotkad” ja Eesti Naislaulu Seltsile.

Kõnelesid riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei.

Pidulikul tseremoonial osalesid veel Kaitseliit liputoimkonnaga, skaudid, gaidid, akadeemilised organisatsioonid, mitmed seltsid ja ühingud oma lippudega.

Otepääl käiakse üha enam lippe õnnistamas

Sinimustvalge õnnistati 132 aastat tagsi Otepää pastoraadis. Täna korraldati selle tähistamiseks rongkäik ning heisati kirikumõisa ees Eesti lipp. Pidulikul koosviibimisel peeti kõnesid ja lauldi.

Seejärel suunduti Maarja kirikusse kontsert-jumalateenistusele.

Eesti lipu sünnipaigas Otepääl on tekkinud uus tava: järjest enam peresid, ühendusi ja ettevõtteid soovib siin õnnistada oma sinimustvalget.

Haldusreformi käigus saavad ajalooks paljude valdade lipud. Otepää juhid tegid ettepaneku need pastoraadihoones asuvasse lipumuuseumisse tuua.

"Lipud võivad igapäevakasutusest minna ajalukku, aga me kõik teame, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Peame hoidma ajaloolist mälu ja miks mitte ka neid lippe. Need ei tohiks kaduda ajaloo prügikasti, vaid peaksime neid väärtustama kui üht olulist etappi meie ajaloos," arvas Otepää Maarja koguduse õpetaja KOV-ide lippude kokku kogumisest.

Toimetaja: Karin Koppel



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.