Peapiiskop: lipu heiskamine ja langetamine on justkui Eesti riigi sisse- ja väljahingamine ({{commentsTotal}})

{{1465022667000 | amCalendar}}

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma võrdles tänasel Eesti lipu päeval ja rahvuslipu 132. aastapäeval lipu heiskamist riigi sisse- ja väljahingamisega.

Täna heisati lipp Pika Hermanni torni tavapärasest pidulikumalt Eesti Naislaulu Seltsi laulu ja kaitseväe orkestri muusika saatel, teatas peapiiskopi kantselei.

Enne kohalolijate õnnistamist võrdles peapiiskop Urmas Viilma Eesti lipu korrapärast ning igapäevast heiskamist ja langetamist sisse- ja väljahingamisega, milles puudub ärevus.

"Meie riigi ajalugu on täis hetki, kui lippu pole saanud heisata pikkadeks aastakümneteks. Sel ajal oleme pidanud riigi ja rahvana hinge kinni hoidma, kuniks ärevad ajad mööduvad. Tänaseks on Eesti riik saavutanud rahuliku pulsi ning heast tervisest tunnistust andva hingamisrütmi”, sõnas Viilma.

Liputseremoonial kingiti rahvuslipud Helsingi Latokartano (Karjamõisa) eestikeelsele põhikoolile, Kaitseliidu noorteorganisatsioonile “Noored Kotkad” ja Eesti Naislaulu Seltsile.

Kõnelesid riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei.

Pidulikul tseremoonial osalesid veel Kaitseliit liputoimkonnaga, skaudid, gaidid, akadeemilised organisatsioonid, mitmed seltsid ja ühingud oma lippudega.

Otepääl käiakse üha enam lippe õnnistamas

Sinimustvalge õnnistati 132 aastat tagsi Otepää pastoraadis. Täna korraldati selle tähistamiseks rongkäik ning heisati kirikumõisa ees Eesti lipp. Pidulikul koosviibimisel peeti kõnesid ja lauldi.

Seejärel suunduti Maarja kirikusse kontsert-jumalateenistusele.

Eesti lipu sünnipaigas Otepääl on tekkinud uus tava: järjest enam peresid, ühendusi ja ettevõtteid soovib siin õnnistada oma sinimustvalget.

Haldusreformi käigus saavad ajalooks paljude valdade lipud. Otepää juhid tegid ettepaneku need pastoraadihoones asuvasse lipumuuseumisse tuua.

"Lipud võivad igapäevakasutusest minna ajalukku, aga me kõik teame, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Peame hoidma ajaloolist mälu ja miks mitte ka neid lippe. Need ei tohiks kaduda ajaloo prügikasti, vaid peaksime neid väärtustama kui üht olulist etappi meie ajaloos," arvas Otepää Maarja koguduse õpetaja KOV-ide lippude kokku kogumisest.

Toimetaja: Karin Koppel



Aasta auto 2018 Opel Insignia.

Eesti aasta auto on Opel Insignia

Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala tutvustas ka sel aastal "Ringvaates" Eesti aasta auto edetabelit. Aasta autoks 2018 valiti Opel Insignia.

uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: