USA merevägi Tallinnas: Venemaa kriitika Baltops õppuste kohta on mõistetamatu ({{commentsTotal}})

Läänemerel ja selle kohal ning ääres algas NATO suurõppus Baltops. Tallinna saabus 15 NATO riikide sõjalaeva, teiste seas ka USA 6. laevastiku lipulaev USS Mount Whitney, mille pardal õppust täna lähemalt tutvustati.

Baltopsil osaleb kokku 18 NATO liikmes- ja partnerriiki ehk ligi 4500 inimest, 50 laeva ja 60 lennuvahendit. Õppused algasid eile Tallinnas kaks päeva kestva konverentsiga, kus üksuste ülematele jagati kätte viimased käsud ja tegevuskavad.

"Kahjuks muidugi kõik laevad meile siia ei mahu, aga Läänemere-äärsetes sadamates on neid üle 40," lausus Eesti mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper.

Meid kui üha agressiivsemaks muutunud Venemaa naabrit huvitab eeskätt see, kas Läänemeri vajab enam kaitset. Sepperi sõnul annavad taolised õppused ühelt poolt hea võimaluse treenida Eesti staapide, ohvitseride ja komandöride tööd, kuid teisalt annab see ka julgust.

"Kindlasti oleme sellest huvitatud, et meil käiakse külas ja et meile näidatakse, et me ei ole oma muredega üksi," märkis ta.

Venemaa föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juht Konstantin Kossatšov on õppusi juba kritiseerinud. Ta sõnas, et Venemaa vastab õppustele vastukäiguga.

Baltopsi juhtiv USA viitseadmiral ei mõista kriitikat, sest siinsed õppused on võrreldavad Venemaa regulaarõppustega. "NATO allianss korraldab õppusi kõikjal, kus NATO tegutseb, kogu Euroopas ja siinsetel vetel. Nagu teevad ka venelased, kes korraldavad välkõppusi, saates välja palju laevu ja inimesi," rääkis USA 6. laevastiku ülem viitseadmiral James G. Foggo.

"Arvan, et igal riigil, igal mereväel on täielik õigus treenida ja seda siin teemegi," lisas ta.

Eesti panustab 80 mereväelasega

Tallinnas alanud õppused jätkuvad homme NATO laevade sõiduga Helsingisse, kus laevastikuga liitub veel rida aluseid. Seejärel siirdutakse Rootsi, siis Poola. Baltops lõppeb 19. juunil Saksamaal.

44. korda toimuva ning esimest korda nii kaugelt põhjast algava õppuse eesmärk on edendada erinevate harjutuste kaudu osalevate riikide vahelist üksteisemõistmist, usaldust ja koostöövõimet. Baltopsi käigus harjutatakse tegevusi nii merel, maal kui õhus ehk õppusele on kaasatud erineva suunitlusega üksused ning tähelepanu keskmes on nende omavaheline koostöö.

Eesti merevägi osaleb õppusel Baltops miinitõrje sihtüksuse staabiga, miinijahtijaga Admiral Cowan ning tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja, kokku ligi 80 mereväelast.

"Eesti mereväe panus on tänavu üsna suur - väljapandud laevade ja inimeste abil läheme õppusele juhtima üht sihtüksust," ütles mereväe operatsioonikeskuse ülem kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa.

Toimetaja: Greete Palmiste



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema