USA merevägi Tallinnas: Venemaa kriitika Baltops õppuste kohta on mõistetamatu ({{commentsTotal}})

Läänemerel ja selle kohal ning ääres algas NATO suurõppus Baltops. Tallinna saabus 15 NATO riikide sõjalaeva, teiste seas ka USA 6. laevastiku lipulaev USS Mount Whitney, mille pardal õppust täna lähemalt tutvustati.

Baltopsil osaleb kokku 18 NATO liikmes- ja partnerriiki ehk ligi 4500 inimest, 50 laeva ja 60 lennuvahendit. Õppused algasid eile Tallinnas kaks päeva kestva konverentsiga, kus üksuste ülematele jagati kätte viimased käsud ja tegevuskavad.

"Kahjuks muidugi kõik laevad meile siia ei mahu, aga Läänemere-äärsetes sadamates on neid üle 40," lausus Eesti mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper.

Meid kui üha agressiivsemaks muutunud Venemaa naabrit huvitab eeskätt see, kas Läänemeri vajab enam kaitset. Sepperi sõnul annavad taolised õppused ühelt poolt hea võimaluse treenida Eesti staapide, ohvitseride ja komandöride tööd, kuid teisalt annab see ka julgust.

"Kindlasti oleme sellest huvitatud, et meil käiakse külas ja et meile näidatakse, et me ei ole oma muredega üksi," märkis ta.

Venemaa föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juht Konstantin Kossatšov on õppusi juba kritiseerinud. Ta sõnas, et Venemaa vastab õppustele vastukäiguga.

Baltopsi juhtiv USA viitseadmiral ei mõista kriitikat, sest siinsed õppused on võrreldavad Venemaa regulaarõppustega. "NATO allianss korraldab õppusi kõikjal, kus NATO tegutseb, kogu Euroopas ja siinsetel vetel. Nagu teevad ka venelased, kes korraldavad välkõppusi, saates välja palju laevu ja inimesi," rääkis USA 6. laevastiku ülem viitseadmiral James G. Foggo.

"Arvan, et igal riigil, igal mereväel on täielik õigus treenida ja seda siin teemegi," lisas ta.

Eesti panustab 80 mereväelasega

Tallinnas alanud õppused jätkuvad homme NATO laevade sõiduga Helsingisse, kus laevastikuga liitub veel rida aluseid. Seejärel siirdutakse Rootsi, siis Poola. Baltops lõppeb 19. juunil Saksamaal.

44. korda toimuva ning esimest korda nii kaugelt põhjast algava õppuse eesmärk on edendada erinevate harjutuste kaudu osalevate riikide vahelist üksteisemõistmist, usaldust ja koostöövõimet. Baltopsi käigus harjutatakse tegevusi nii merel, maal kui õhus ehk õppusele on kaasatud erineva suunitlusega üksused ning tähelepanu keskmes on nende omavaheline koostöö.

Eesti merevägi osaleb õppusel Baltops miinitõrje sihtüksuse staabiga, miinijahtijaga Admiral Cowan ning tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja, kokku ligi 80 mereväelast.

"Eesti mereväe panus on tänavu üsna suur - väljapandud laevade ja inimeste abil läheme õppusele juhtima üht sihtüksust," ütles mereväe operatsioonikeskuse ülem kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa.

Toimetaja: Greete Palmiste



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: