Piimanduse kriis on pannud talumeiereid aktiivsemalt tegutsema ({{commentsTotal}})

Piima ületoomine Euroopas ja Vene turu äralangemine, mis on kaasa toonud piima kokkuostu hinnalanguse, on mõjutanud Eestis tegutsevaid talumeiereisid positiivselt. Väikettevõtjad näevad nüüd võimalust omatoodetud piima ise väärindada ja selle eest rohkem tulu saada.

Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus sõnas ERR-i raadiouudistele, et kuigi oleks olnud tark juba aastate eest piima- ja juustu turundamise peale tugevamalt mõelda, ei olnud selleks enne kriisi niivõrd suurt vajadust, sest piima hind veel kõrge.

"Häda on ajanud härja kaevu," nentis Võrumaal Vastse-Roosa külas tegutsev Mõttus. Piimahindade järsk kukkumine ja Venemaa turu äralangemine on sundinud talutootjaid aktiivsemale tegutsemisele.

Näiteks Mõttuse talumeierei on hakanud piima mitmel moel pakendama ja intensiivsemalt juustu tootma.

Seni on tihedamat koostööd hakatud tegema Võrumaa poodidega, kuid laienemisplaanides vaadatakse Euroopa poole.

"Usun, et suudame hakata talumeiereide liitu näitama ja endale liikmeid juurde meelitama," sõnas Mõttus. Tema sõnul ei ole väiketootjad Euroopasse turundamise trendi veel nii tugevalt jälginud, sest usutakse, et taoline strateegia sobib eelkõige suurtootjatele.

Eestis on umbes 30 talumeiereid. Talumeiereide liidu juhatuse liikme Mirjam Pikmets sõnul on neist vaid umbes kolmandiku toodang pääsenud nn suurde kaubandusse. Enamus leiab ostja toiduvõrgustike kaudu.

"On kurb, et Eesti külades ootavad naised autokauplusest piima, mis on 300 km kaugusele viidud ja pakendatud. See on Euroopa mõistes absurdne," sõnas Mõttus.

Nüüd on talumeiereide liit on otsustanud, et enam ei soovita ida suunal tagasi minna ning nüüdsest võetakse eeskuju Euroopa tootjatest. Nende eesmärk on, et igas maakonnas tegutseks vähemalt paar talumeiereid, mis aitaksid säilitada elu maal ja aitaksid talunikel saada oma töö eest õiglast tasu.

Liit tegutseb alates 1999. aastast ning sellesse kuulub 18 talu. Kui esialgu pöörati tootmises tähelepanu jogurtitele, orienteeruti nüüd Euroopa eeskujul ümber juustude suunas.

Lisalugemist piimakriisi traagilistest järelmitest: "Nemad elavad, meie sureme" ehk kuidas Poola põllumajandus Eesti lehmade toel kosub

Eesti lehm on 90 aastaga enam piima tootma hakanud
Eesti Statistikaameti andmeil oli Eesti Euroopa piimatootmise arvestuses 2014. aastal kolmandal kohal. Sama aasta teises pooles alanud kriisiga on tootmine olnud langustrendis. Võrreldes 21. sajandi piimatootmist 90-aasta taguse ajaga, on küll lehmi praegu lautades vähemaks jäänud, aga samas on tänapäevased lehmad usinamad piimatootjad. 
Pildile klõpsates avaneb infograafika uues aknas suuremalt.

Toimetaja: Olev Kenk, Greete Palmiste



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: