Šveitslased hääletasid kodanikupalga vastu ({{commentsTotal}})

{{1465105809000 | amCalendar}}

Esialgsete valimistulemuste põhjal lükkasid šveitslased tagasi umbes 2200 euro suuruse kodanikupalga kehtestamise. Tegu on olulise hoobiga rahvusvahelistele huvigruppidele, kes peavad kodanikupalga kehtestamist vajalikuks heaoluriigi säilitamisel. Praeguste hinnangute kohaselt pooldas kodanikupalka ainult 22 protsenti referendumil osalenutest.

Šveits on maailma üks rikkaimaid majandusi ning seda küsimust, et äkki kodanikupalga maksmiseks lihtsalt raha ei jätku, seal loomulikult ei tekkinud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valitsus oli siiski kodanikupalga vastu, leides, et riigikulude järsk tõstmine praegusega võrreldes kolmekordseks on siiski vastutustundetu, ehkki toime tulla on sellega võimalik.

Parempoolsete valijate jaoks aga sai otsustavamaks põhimõtteline küsimus, kas inimestele ikka võib raha anda lihtsalt niisama, selle eest mitte mingit isiklikku panust vastu ootamata.

"Me räägime väga suures rahasummast, mis, selmet innustada inimesi, kes tõepoolest suudavad tööd teha, tööle minema ja rahaliselt sõltumatud olema, innustab inimesi mitte midagi tegema ja ma arvan, et see on meie väärtuste ning sotsiaalse sidususega vastuolus," arvas Šveitsi radikaalliberaalse partei liige Nathalie Fontanet.

Kuid ka vasakpoolsete ringkondades ei leidnud referendumil olnud idee kodanikupalgast sooja vastuvõttu. Nemad leiavad, et kodanikupalk annab valitsejaile suurepärase võimaluse edaspidi igasugusest huvist vaesema rahva käekäigu vastu üldse loobuda.

"See tingimusteta kodanikupalk on mõeldud asendama osa praegusest palgast, mis tähendab, et inimesed hakkavad vähem palka saama, mis väikese ja keskmise sissetulekuga inimeste olukorda halvendab," leidis ametiühingutegelane Veronique Polito.

Kodanikupalga vastu hääletanud Melanie tunneb, et solidaarsuse puudumise risk ühiskonnas on liiga suur: "Ma kardan, et on tegelik oht, et kui inimeste põhivajadused kodanikupalgaga kaetakse, ei tunne ühiskond end enam vastutavana nende eest, kes tõesti endaga ise hakkama ei saa."

Radikaalsete majandusteadlaste väljapakutud ning pikka aega täiesti nurga taha jäänud idee kodanikupalgast on viimase kümne aastaga jõudnud väga tugevasti ühiskondliku arutelu peavoolu. Seega on põhjust arvata, et vaidlused kodanikupalga poolt ja vastu tänase Šveitsi referendumiga veel ei lõppe.

Hääletusel võeti vaid põhimõtteline seisukoht, arutlusest jäi välja see, kui suur kodanikupalk peaks olema või kuidas seda rahastada tuleks.

13,8 protsenti šveitslastest elab allpool vaesuspiiri, mis definitsiooni järgi on 60 protsenti keskmisest sissetulekust. See on 29 500 franki ehk 26 560 eurot aastas (u 2213 eurot kuus). 
Kodanikupalga ehk põhisissetuleku kehtestamise poolt räägib sissetulekust lähtuvate toetustega võrreldes vähemkulukas haldamine ja selgem kontroll.
Samuti aitab see vältida olukorda, kus inimene ei nõustu vastu võtma tööd, mille eest saadav palk on toetusest väiksem.
Vastuargument on, et kodanikupalk toob kaasa kõrgemad maksud ega innusta eriti töötama.
Aruteludes on räägitud summast umbes 2500 franki ehk 2250 eurot kuus. Ametnike sõnul tähendaks see rohkem kui 25 miljardi frangi suurust lisakulu aastas.

Toimetaja: Marek Kuul, Arni Alandi, Greete Palmiste

Allikas: BNS, "Aktuaalne Kaamera"



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: