IRL-i volikogu seab presidendikandidaadiks Allar Jõksi ({{commentsTotal}})

{{1465107788000 | amCalendar}}

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus ja riigikogu fraktsioon otsustasid toetada presidendiks pürgivat Allar Jõksi pärast seda, kui vandeadvokaat olu erakonnale oma seisukohti tutvustanud.

Jõks rääkis ettekandes teiste seas ka välispoliitilistest seisukohtadest ja sõnas, et presidendiagendas ei tohi välispoliitikat alahinnata.

"Riigipea ei ole soolomängija. President lähtub välispoliitikas Eesti vabariigi julgeoleku alustest ja kooskõlalisest suhtlusest riigikogu väliskomisjoni ja valitsusega. Mina usaldan ja usun Eesti välisteenistust," sõnas vandeadvokaat.

Tema hinnangul saab neid institutsioone usaldada, sest Eesti välispoliitika on olnud tulemuslik.

IRL-i esimees Margus Tsahkna ütles teates, et Jõks suudab erakondade ülese kandidaadina tuua äärmuste vastandumisse talupojamõistuslikku lähenemist.

Tsahkna usub, et Jõks ei saa mugavuspresidendiks, sest ta ei ole allunud ühegi erakonna ettekirjutustele.

„Poliitiline allumatus on talle maksma läinud küll töö jätkamise õiguskantslerina, kuid on tõestanud, et ta on sõltumatu ning lähtunud nii kohtuniku, õiguskantsleri kui ka advokaadina oma ametivandest ja põhiseaduses sätestatud põhimõtetest. See annab usku, et presidendiamet ei ole üksnes õukonnamängude tallermaa, vaid omab olulist rolli ühiskonna sidustamisel,“ selgitas Tsahkna.

Volikogu: Jõksi põhimõtted kattuvad IRL-i omadega

IRL-i volikogu aseesimehe Ulla Preedeni sõnul veenis Jõksi kõne, et presidendikandidaadi põhimõtted kattuvad suuresti IRL-i omadega.

„Rahvusriigi püsimine, eesti keele ja kultuuri säilimine, inimväärikuse, arengu ja ettevõtlusvabaduse tagamine on väärtused, millele toetub Eesti riik ja mis on üle päevapoliitilisest vaidlustest,“ ütles Preeden.

Tsahkna sõnul on Jõksi taha valmis koonduma mitme erakonna esindajad ning ta ootab kõigilt erakondadelt koostööd.

IRL-i eestseisus ja fraktsioon otsustasid toetada Allar Jõksi presidendikandidaadina ja esitada ta erakonna volikogule arutamiseks ja otsustamiseks 30. juunil.

Vastavalt erakonna põhikirjale teeb ettepaneku presidendikandidaadi osas eestseisus ja otsustab volikogu.

IRL-i volikogusse kuulub 145 liiget kõigist piirkondadest, kes valiti talvistel piirkondlikel üldkogudel.

Volikogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas kevadiseks ja sügiseseks istungiks ning vajadusel istungite vahel otsuste tegemiseks. Tänane volikogu on avatud kõigile eelnevalt registreerunud erakonnaliikmetele.

Toimetaja: Marek Kuul



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: