IRL-i volikogu seab presidendikandidaadiks Allar Jõksi ({{commentsTotal}})

{{1465107788000 | amCalendar}}

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus ja riigikogu fraktsioon otsustasid toetada presidendiks pürgivat Allar Jõksi pärast seda, kui vandeadvokaat olu erakonnale oma seisukohti tutvustanud.

Jõks rääkis ettekandes teiste seas ka välispoliitilistest seisukohtadest ja sõnas, et presidendiagendas ei tohi välispoliitikat alahinnata.

"Riigipea ei ole soolomängija. President lähtub välispoliitikas Eesti vabariigi julgeoleku alustest ja kooskõlalisest suhtlusest riigikogu väliskomisjoni ja valitsusega. Mina usaldan ja usun Eesti välisteenistust," sõnas vandeadvokaat.

Tema hinnangul saab neid institutsioone usaldada, sest Eesti välispoliitika on olnud tulemuslik.

IRL-i esimees Margus Tsahkna ütles teates, et Jõks suudab erakondade ülese kandidaadina tuua äärmuste vastandumisse talupojamõistuslikku lähenemist.

Tsahkna usub, et Jõks ei saa mugavuspresidendiks, sest ta ei ole allunud ühegi erakonna ettekirjutustele.

„Poliitiline allumatus on talle maksma läinud küll töö jätkamise õiguskantslerina, kuid on tõestanud, et ta on sõltumatu ning lähtunud nii kohtuniku, õiguskantsleri kui ka advokaadina oma ametivandest ja põhiseaduses sätestatud põhimõtetest. See annab usku, et presidendiamet ei ole üksnes õukonnamängude tallermaa, vaid omab olulist rolli ühiskonna sidustamisel,“ selgitas Tsahkna.

Volikogu: Jõksi põhimõtted kattuvad IRL-i omadega

IRL-i volikogu aseesimehe Ulla Preedeni sõnul veenis Jõksi kõne, et presidendikandidaadi põhimõtted kattuvad suuresti IRL-i omadega.

„Rahvusriigi püsimine, eesti keele ja kultuuri säilimine, inimväärikuse, arengu ja ettevõtlusvabaduse tagamine on väärtused, millele toetub Eesti riik ja mis on üle päevapoliitilisest vaidlustest,“ ütles Preeden.

Tsahkna sõnul on Jõksi taha valmis koonduma mitme erakonna esindajad ning ta ootab kõigilt erakondadelt koostööd.

IRL-i eestseisus ja fraktsioon otsustasid toetada Allar Jõksi presidendikandidaadina ja esitada ta erakonna volikogule arutamiseks ja otsustamiseks 30. juunil.

Vastavalt erakonna põhikirjale teeb ettepaneku presidendikandidaadi osas eestseisus ja otsustab volikogu.

IRL-i volikogusse kuulub 145 liiget kõigist piirkondadest, kes valiti talvistel piirkondlikel üldkogudel.

Volikogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas kevadiseks ja sügiseseks istungiks ning vajadusel istungite vahel otsuste tegemiseks. Tänane volikogu on avatud kõigile eelnevalt registreerunud erakonnaliikmetele.

Toimetaja: Marek Kuul



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: