Vabaerakonna üldkoosolek: esimehena jätkab Herkel, haldusreform jääb toetuseta ({{commentsTotal}})

{{1465107165000 | amCalendar}}

Eesti Vabaerakond pidas 5. juunil üldkoosolekut ning valis järgmiseks aastaks esimeheks senise erakonnajuhi Andres Herkeli. Erakond võttis vastu ka poliitilise avalduse, milles teatatakse, et ei pooldata ei haldusreformi ega ka nn kahel toolil istumise eelnõud.

Herkeli kõrval kandideeris esimeheks Jaanus Ojangu. 197-st häälest sai Andres Herkel 117, Ojangu 80.

Arusaam Vabaerakonna saavutustest pärast edu riigikogu valimisedu on kahetine. Erakonna esimees Andres Herkel on kindel, et saavutatud on palju ja liigutakse õiges suunas, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ta nentis, et esimesele riigikoguaastale on ootused suured, kuid sel perioodil on hoopis esmatähtis fraktsiooni töö paika saada.

"Tegelikult oleme oma väiksuse juures olnud erakordselt aktiivsed ja küllap see ka poliitikat lähemalt nägevatele vaatlejatele on selge," märkis Herkel.

Ta sõnas, et järgmise aasta töösiht on keskenduda piirkondadele. Vabaerakondlaste kogemus maakondadega on olnud partei esimehe sõnul positiivne, kontaktid tuleb korjata kokku, et minna tugevalt vastu kohalike omavalitsuste valimistele, selgitas Herkel.

Erakonnasisene opositsioon: peame teiste vigade parandaja rollist välja tulema ja end selgemalt sõnastama

Esimeheks kandideerinud Ojangu sõnul tuleb tugevasti parandada erakonnas siseinfo liikumist ja koostööd. "Praegu teevad kõik usinasti tööd, aga igaüks on oma liivakastis," sõnas ta.

"Vajame selgeid seisukohti. Oleme praegu olnud teiste vigade parandajad, aga peame jõudma selleni, et meie oma seisukohad on juhtivad ja oleme oma teemade eestvedajad, mitte ei käi teisi tagantjärele parandamas," lisas Ojangu.

Ühe näitena tuuakse paarkonnaseaduse läbimõtlemine. Herkel ei ole aga selle kriitikaga nõusja näeb Vabaerakonna rolli sildade ehitajana, kes võiks koalitsiooni ja opositsiooni toodud kriitikale ühisosa leidmisel abiks olla.

Haldusreform muudab omavalitsused erakondade puudliteks

Vabaerakond sõnastas üldkoosolekul poliitilise avalduse, milles teatab muu seas, et haldrusreformi ja nn kahel toolil istumise eelnõu lähtuvad riigi kontrolli ja tsentraliseerimise suurendamisest. Seetõttu teatas erakond taaskord, et ei hääleta eelnõu poolt.

"Riigireformi asemel näeme teesklust, sisukad algatused puuduvad. Praegu tegeletakse omavalitsuste piiride tõmbamisega, millel on üks suur ja läbinähtav eesmärk – tugevdada suurerakondade mõju kohalikes omavalitsustes. See vähendab vabadust ning muudab ühiskonda lõhkuvad erakonnad sisult mittevabadeks," teatas erakond.

Vabaerakond näeb, et nn kahel toolil istumise eelnõu, mida on plaanis koos haldusreformiga rakendada, kahandab omavalitsuste iseseisvust. "[Omavalitsused] muudetakse mittevabade erakondade puudliteks," märkis erakond.

Erakonna hinnangul tuleks haldusreformi eelnõu ümber kirjutada ning võtta aeg lähteülesannetes ja eesmärkides selgusele jõudmiseks.

Opositsioon venitab, kuis jaksab 

Haldusreformi eelnõu läbis mõne nädala eest teise lugemise. 18. mai istungil soovisid Keskerakond, EKRE ja Vabaerakond pärast muudatusettepanekute läbihääletamist eelnõu teise lugemise katkestada. See ei leidnud toetust.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles siis "Aktuaalsele kaamerale", et venitamistaktika iseenesest reeglina valitsust ei murra või ka eelnõu teistsuguseks ei tee.

"See lihtsalt on teatav heidutus. Me teame, et järgmine etapp on loomulikult kohtuvaidlus sellel teemal. Me teame mitmeid omavalitsusi, kes lähevad kohtusse," hoiatas Helme.

Haldusreformi lõpphääletus peaks toimuma 7. juunil.

Rohkem seisukohti haldusreformi teemal "Foorumist": "Vaatamata kriitikale on üksmeel, et haldusreform tuleb ära teha".

Herkel: Reformierakond on pidur

Üldkoosolekul esitas juhatuse aruande erakonna esimees Andres Herkel, kelle sõnul on erakond oma teisel tegevusaastal liikunud jõuliselt kursil, kus järgmist Eesti valitsust on ilma Vabaerakonnata raske ette kujutada.

"Mitte asjata ei olnud meie valimisloosung „Aru pähe!“ - meie avalik tegevus ja lahendusotsing on seni koondunud peamiselt kahe valdkonna ümber: demokraatiapakett ning maksud ja majandus. Möödalaskmised neis valdkonnis lähevad ühiskonnale kõige enam maksma," ütles ta.

Herkel kritiseeris tugevalt Reformierakonda. Tema hinnangul on oravad olnud liiga kaua juhtpositsioonil, mistõttu ei ole suuda nad tõsiseltvõetavaid reforme vedada.

"Eesti lihtsalt ei saa edasi minna süsteemitu vastutustundetusega. Ehk nagu Taavi Rõivase valitsus alustas – kraapides aktsiiside ja muude ettevõtlust pidurdavate maksude pealt kokku raha, et siis valimislubaduste enampakkumine kinni maksta," lausus Herkel.

Vabaerakonna üldkogu valib uue juhatuse ja esimehe

Üldkogul juhatas sisse Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere apoliitilise külalisettekandega “Rahutu rannikumeri“.

Lisaks Herkeli ülevaatlikule kõnele esitab erakonna majandusaasta aruande erakonna tegevjuht Vello Väinsalu, revisjonikomisjoni aruande esitab Anne Hansberg ja aukohtu aruande Margus Sardis. Riigikogu fraktsiooni esimese tööaasta aruande teeb fraktsiooni aseesimees Andres Ammas.

Erakond valib uue 11-liikmelise juhatuse, samuti esimehe.

Valimistulemused selguvad täna pärastlõunal.

Eesti Vabaerakond asutati 20. septembril 2014 ja tänaseks on erakonnal 709 liiget.

Toimetaja: Marek Kuul, Greete Palmiste



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: