Jalaväerühm Estpla-21 patrullib Lõuna-Liibanonis ({{commentsTotal}})

Eesti jalaväerühma Estpla-21 põhigrupp jõudis 25. mai hommikul Lõuna-Liibanonis asuvasse ÜRO rahuvalvajate baasi UNP 2-45.
Eesti jalaväerühma Estpla-21 põhigrupp jõudis 25. mai hommikul Lõuna-Liibanonis asuvasse ÜRO rahuvalvajate baasi UNP 2-45. Autor/allikas: Kapten Taavi Karotamm/Sõdurileht

Möödunud nädalal alustasid Soome-Iiri pataljonis teenivad Eesti kaitseväelased patrullidega Lõuna-Liibanonis, et näidata rahuvalvevägede kohaolekut ja kontrollida konflikti osapoolte vahel sõlmitud lepingutest kinni pidamist.

Eesti jalaväerühm teenib Soome-Iiri pataljoni A-kompanii koosseisus Soome kaitseväelastega ning kompanii vastutusalale jääb mitu suuremat ja väiksemat asulat, kus suvel elab ligi 30 000 inimest.

Esimesel nädalal osales Estpla-21 viieteistkümnes patrullis, kus kaitseväelased patrullisid nii motoriseeritult kui jalgsi ja kohtusid kohalike liidritega.

Estpla-21 ülema, nooremleitnant Valdo Hälvini sõnul on rühma operatsioonieelne väljaõpe olnud hea ja aidanud valmistuda rahuvalveoperatsiooniks, mis on kaitseväe viimastest operatsioonidest täiesti erinev.

Mai teises pooles Liibanoni saabunud jalaväerühm Estpla-21 teenib ÜRO rahuvalvebaasis 2-45. Eesti rahuvalvajate ülesanne on patrullida oma vastutusalas nii öösel kui päeval ning nii jalgsi kui motoriseeritult, mehitada vaatlusposte ja täita muid rahuvalvealaseid ülesandeid. Muu hulgas on eestlaste ülesanne patrullida nii öösel kui
päeval Iisraeli ja Liibanoni eraldaval nn sinisel joonel.

Koos staabiohvitseridega teenib alates maist Liibanonis ligi 40 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus Estpla-21, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil.

Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFIL-i praegu 40 riiki.

Praegune üksus on järjekorras neljas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: