Sajad arstid said mullu ravimitootjailt vähemalt 1000 eurot toetust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eestis toimetavad rahvusvahelised ravimitootjad avalikustasid esimest korda rahasummad, mida nad maksavad arstidele töötasuks ja mille eest saadavad tohtreid võõrsile konverentsidele, toetused ulatuvad koguni kümnete tuhandete eurodeni ühe arsti kohta aastas.

Eesti Päevaleht kirjutab, et ravimitootjate ja arstkonna rahalised suhted on üldiselt nii Eestis kui ka mujal olnud vaidluste allikas, sest pole selget vastust küsimusele, kuivõrd mõjutab nende koostöö raviotsuseid ning rahvusvahelised ravimitootjate ja arstide ühendused on otsustanud, et summade ja nimede avalikustamine on kriitika tõrjumiseks mõistlikum.

Koostatud andmeanalüüsist selgus, et 300 arsti sai ravimifirmadelt mullu vähemalt 1000 eurot toetust ning 30 arsti sai toetust üle 5000 euro.

Näiteks sai Tartu ülikooliprofessor ja kliinikumi kopsukliiniku juht mullu viielt ravimitootjalt - Bayer, GSK, Novartis, Roche ja Astrazeneca - kokku vähemalt 22 000 euro eest tasu ja toetusi, mis oli ka suurim kogusumma ühe arsti kohta.

Altraja ütles lehele, et laekumised olid loengute ettevalmistamise ja pidamise eest eriarstidele, osalemise eest nõuandvate kogude töös, samuti reisi- ja majatuskulude katteks seoses tööreisidega ning ettepanku toetust maksta teevad ettevõtted ise.

Suuremaid toetussummasid ja tasusid said ka endokrinoloog, diabeedikeskuse juht Marju Past (umbes 14 600 eurot), hematoloog-onkoloog Hele Everaus (umbes 12 000 eurot), Põhja-Eesti regionaalhaigla reumatoloog Piia Tuvik (umbes 10 800 eurot) ja Ida-Tallinna onkoloogiakeskuse juht Kristiina Ojamaa (umbes 9000 eurot).

Leht märkis, et üldiselt moodustavad koondsummadest suurema osa nn konverentsitoetused.

Toimetaja: Marek Kuul



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: