TULEKUL: Arutelusarja “Kuidas mäletada?” osa III – kas 25 aastat on olnud piisav aeg okupatsioonist taastumiseks? ({{commentsTotal}})

Täna 29 aastat tagasi sai alguse öölaulupidude traditsioon. Selle sündmuse tähistamiseks toob ERR.ee teieni rahvusringhäälingu ja Okupatsioonide muuseumi arutelusarja “Kuidas mäletada? Eesti rahva lugu okupatsioonidest vabaduseni” kolmanda osa. Marju Lauristin, Mall Hellam, Ville Jehe ning Aro Velmet mõtisklevad selle üle, millest algas ja mida tähendab Eesti iseseisvuse taastamine ning kas see töö on tänaseks tehtud.

Loe sissejuhatuseks lähemalt, millised mälestused või märksõnad meenuvad Eesti iseseisvuse taastamise ja okupatsioonidest taastumisega seoses seekordses arutelus osalejatele. Tänaval küsitletud inimeste mõtteid ja tundeid iseseisvuse taastamisega seoses vaata artikliga liidetud videost.

Mall Hellam (Avatud Eesti Fondi juhataja):

Meenuvad õnne- ja vabanemise tunne. Nõukogude Liidu ukse pauguga kinnilöömine. Kahtlus, et kas see on tõsi ja nii jääbki. Usk, et vabadus on lihtne. 1980ndate lõpu avanemisjoovastuses arvasime ja lootsime, et liberaalse demokraatia ja autoritaarse kommunismi omavaheline võitlus on läbi saamas.

1989. aastal lõi Eestis laineid legendaarne punkbänd JMKE lauluga “Tere, perestroika!” , mis võitis Eesti Televisioonis populaarse lauluvõistluse. Auhind pidi olema tol korral võimatuna näinud reis Euroopasse. Oma auhinda ei saanud bänd küll kunagi kätte, kuid õnneks ei tulnud neil piiride avanemist enam kaua oodata.

Helgemad hetked langesid 1990ndate keskpaika, kui majanduselu oli juba jalad alla saanud, kuid tarbimishullus polnud veel maad võtnud. Läbikäimine võimukandjatega oli tol ajal vahetu, polnud veel tekkinud selgeid hierarhiaid ning vabakonna tegemiste vastu tunti siirast huvi.

Aro Velmet (ajaloolane):

Isiklikke mälestusi on mul taasiseseisvumisest vähe, kuna olin tollal kolmeaastane. Minu pilti sellest perioodist on kujundanud vanemate lood, meediakajastus, kirjandus ja kino, ning erialast lähtuvalt ka ajalookirjutus. Sestap tundub mulle üha enam, et taasiseseisvumisest ja taastumisest on saamas periood, mis on muutumas triumfaalsest mälestusest mitmekihilisemaks ajalooks.

Kui kümne aasta eest meenutas taastamisperioodi Ilmar Raagi imalmagus telefilm "August 1991", siis praegu on tegemist rohkem Triin Ruumeti "Päevadega, mis ajasid segadusse”.

Me oleme valmis rääkima rohkem neist enam kui miljonist inimesest, kes Eestimaa Laulul ei käinud ja Hansapanka ei asutanud. See teisenemine muinasjutust mitmekihilisest draamaks võiks ka edaspidi jätkuda.

Ville Jehe (ettevõtja):

Mulle meenuvad:

1987 (?) postkastist leitud ERSP sinisel udusel paljundusel toodetud lendleht-üleskutse iseseisvusele, mida koolis õppealajuhataja riigivastaseks nimetas…

1987 Vanalinna päevad, kus liikusime sõpradega koos rahvamassiga igal õhtul mitteametlikus rongkäigus lauluväljakule laulma.

1987 piirkondlik EÕMi kokkutulek, mille ametlik lõpetamine muutus vabaduse laulupeoks, mida komsomolikomitee esindajad püüdsid takistada.

1988 maiparaad, kus klassikaaslastega kleepisime loosundi ”Elagu IME!” (viide
Isemajandava Eesti plaanile) siniste tähtedega valgele kangale, mis enne Vabaduse väljakule jõudmist meilt käest võeti.

1988 sügis, kui Andrus Öövel kutsus mind koos (võitluskunsti)trennikaaslastega Rahvarinde turvateenistusse.

1988 Rahvarinde kongress, kus mina valvasin koos grupivennaga Linnahalli perimeetrit ööl vastu kongressi ja kus me Rahvarinde särgid kokku kerisime ning panime need pintsaku alla, et ringi sõitvatele nõukogude julgeolekutöötajatele jääks mulje, et me oleme relvastatud.

Ja muidugi laulev revolutsioon ise - ise laulda ei saanud, olin üks pealava turvateenistuja.
Ja see, et kõik eelnev tundus täiesti normaalne.

Arutelusari “Kuidas mäletada? Eesti rahva lugu okupatsioonidest vabaduseni” avab nelja põhiteemat, mida okupatsioonide muuseumi ekspositsioon tulevikus käsitleb: okupatsioonid, vastupanu, taastumine ja vabadus.



Kotsar näeb tänu finaalturniirile jõudmisele üle pika aja enda vanemaid

Eesti korvpalluri Maik-Kalev Kotsari ülikooli South Carolina edutee USA üliõpilasmeistrivõistluste finaalturniiril jätkus, kui kaheksa tugevama hulgas alistati Florida ülikool 77:70 (33:40).

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.