TULEKUL: Arutelusarja “Kuidas mäletada?” osa III – kas 25 aastat on olnud piisav aeg okupatsioonist taastumiseks? ({{commentsTotal}})

Täna 29 aastat tagasi sai alguse öölaulupidude traditsioon. Selle sündmuse tähistamiseks toob ERR.ee teieni rahvusringhäälingu ja Okupatsioonide muuseumi arutelusarja “Kuidas mäletada? Eesti rahva lugu okupatsioonidest vabaduseni” kolmanda osa. Marju Lauristin, Mall Hellam, Ville Jehe ning Aro Velmet mõtisklevad selle üle, millest algas ja mida tähendab Eesti iseseisvuse taastamine ning kas see töö on tänaseks tehtud.

Loe sissejuhatuseks lähemalt, millised mälestused või märksõnad meenuvad Eesti iseseisvuse taastamise ja okupatsioonidest taastumisega seoses seekordses arutelus osalejatele. Tänaval küsitletud inimeste mõtteid ja tundeid iseseisvuse taastamisega seoses vaata artikliga liidetud videost.

Mall Hellam (Avatud Eesti Fondi juhataja):

Meenuvad õnne- ja vabanemise tunne. Nõukogude Liidu ukse pauguga kinnilöömine. Kahtlus, et kas see on tõsi ja nii jääbki. Usk, et vabadus on lihtne. 1980ndate lõpu avanemisjoovastuses arvasime ja lootsime, et liberaalse demokraatia ja autoritaarse kommunismi omavaheline võitlus on läbi saamas.

1989. aastal lõi Eestis laineid legendaarne punkbänd JMKE lauluga “Tere, perestroika!” , mis võitis Eesti Televisioonis populaarse lauluvõistluse. Auhind pidi olema tol korral võimatuna näinud reis Euroopasse. Oma auhinda ei saanud bänd küll kunagi kätte, kuid õnneks ei tulnud neil piiride avanemist enam kaua oodata.

Helgemad hetked langesid 1990ndate keskpaika, kui majanduselu oli juba jalad alla saanud, kuid tarbimishullus polnud veel maad võtnud. Läbikäimine võimukandjatega oli tol ajal vahetu, polnud veel tekkinud selgeid hierarhiaid ning vabakonna tegemiste vastu tunti siirast huvi.

Aro Velmet (ajaloolane):

Isiklikke mälestusi on mul taasiseseisvumisest vähe, kuna olin tollal kolmeaastane. Minu pilti sellest perioodist on kujundanud vanemate lood, meediakajastus, kirjandus ja kino, ning erialast lähtuvalt ka ajalookirjutus. Sestap tundub mulle üha enam, et taasiseseisvumisest ja taastumisest on saamas periood, mis on muutumas triumfaalsest mälestusest mitmekihilisemaks ajalooks.

Kui kümne aasta eest meenutas taastamisperioodi Ilmar Raagi imalmagus telefilm "August 1991", siis praegu on tegemist rohkem Triin Ruumeti "Päevadega, mis ajasid segadusse”.

Me oleme valmis rääkima rohkem neist enam kui miljonist inimesest, kes Eestimaa Laulul ei käinud ja Hansapanka ei asutanud. See teisenemine muinasjutust mitmekihilisest draamaks võiks ka edaspidi jätkuda.

Ville Jehe (ettevõtja):

Mulle meenuvad:

1987 (?) postkastist leitud ERSP sinisel udusel paljundusel toodetud lendleht-üleskutse iseseisvusele, mida koolis õppealajuhataja riigivastaseks nimetas…

1987 Vanalinna päevad, kus liikusime sõpradega koos rahvamassiga igal õhtul mitteametlikus rongkäigus lauluväljakule laulma.

1987 piirkondlik EÕMi kokkutulek, mille ametlik lõpetamine muutus vabaduse laulupeoks, mida komsomolikomitee esindajad püüdsid takistada.

1988 maiparaad, kus klassikaaslastega kleepisime loosundi ”Elagu IME!” (viide
Isemajandava Eesti plaanile) siniste tähtedega valgele kangale, mis enne Vabaduse väljakule jõudmist meilt käest võeti.

1988 sügis, kui Andrus Öövel kutsus mind koos (võitluskunsti)trennikaaslastega Rahvarinde turvateenistusse.

1988 Rahvarinde kongress, kus mina valvasin koos grupivennaga Linnahalli perimeetrit ööl vastu kongressi ja kus me Rahvarinde särgid kokku kerisime ning panime need pintsaku alla, et ringi sõitvatele nõukogude julgeolekutöötajatele jääks mulje, et me oleme relvastatud.

Ja muidugi laulev revolutsioon ise - ise laulda ei saanud, olin üks pealava turvateenistuja.
Ja see, et kõik eelnev tundus täiesti normaalne.

Arutelusari “Kuidas mäletada? Eesti rahva lugu okupatsioonidest vabaduseni” avab nelja põhiteemat, mida okupatsioonide muuseumi ekspositsioon tulevikus käsitleb: okupatsioonid, vastupanu, taastumine ja vabadus.



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: