Rain Kooli: sotside ja EKRE vastasseis – siiras, aga kasulik ({{commentsTotal}})

Kui sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid oma poliitikas põrmugi ausad on, siis ongi mõlema viimase aja käitumine maailmavaateliselt ja -paranduslikult siiras. See aga ei tähenda, et see poliittehnoloogiliselt kasulik ei võiks olla, märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

Eesti poliitikat on juba pikemat aega domineerinud üks suur vastasseis – Reformierakond Keskerakonna vastu. Kuigi mõlemad on kunagi justkui eksinud ka samasse valitsusse, on kumbki partei loonud teineteisele vastandumisest olulise osa oma poliitilisest identiteedist.

Ja pole mingi saladus, et mõlemad on sellest ka võitnud. Kordamööda on nii Reformi- kui ka Keskerakond trooninud enim meedias mainitud erakondade edetabeli tipus. Ja kui parteikontorites üldse millegagi rahul ollakse, siis sellega, et sinust – st su erakonnast – räägitakse.

Tähelepanu on peaaegu ainus valuuta, mis poliitikas maksab ning selle nimel ollakse poliitikas valmis tegema ka üsna palju. Muu hulgas rääkima ”sisserännanu pojast” või käskima kaagutamine lõpetada, vahutama tagakiusamisest politsei või kohtute poolt, lekitama infot ja käivitama skandaale.

Olen saanud arvamustoimetajana telefonikõne mossis parteiametnikult, keda häiris sügavalt, et väljaande, kus toona töötasin, esilehel oli ööpäeva jooksul kümmekond uudist konkureerivast parteist. See, et ükski neist uudistest polnud positiivne ja kaheksa olid suisa negatiivsed, polnud kurtja jaoks argument. Räägitakse – järelikult oled olemas. Ja konkurentidele see hinge ei mahu.

Pärast läinud nädalavahetust on selge, et Eesti poliitikasse on tekkinud – õigemini on tekitatud – veel üks pirakas vastasseis: konservatiivne rahvaerakond versus sotsiaaldemokraadid.

Loomulikult kinnitavad sotsiaaldemokraadid ja nende mõttekaaslased, et tegemist pole mingi poliittehnilise manöövriga, vaid nad lihtsalt on tunnetanud juba pikemat aega vajadust astuda vastu sellele, mida nad nimetavad EKRE koolikiusajalikuks retoorikaks ning sallimatuse pealetungiks. Nüüd on sotsid lihtsalt parteijuht Ossinovski tüürimisel selja sirgu löönud ja kannad maha surunud – aitab!



Aga täpselt samamoodi kinnitab ka viimasel ajal edukaks osutunud perefirma nimega AS EKRE, et nad on tundnud juba ammu vajadust astuda vastu Eesti rahva püsimajäämist ohustavatele tendentsidele ning liberaalsete hoovuste pealetungile ja võõrkultuuride ohule. Et nende puhul on tegemist siira südamevaluga ning stiilipuhta ja õilsa sooviga lüüa sinine, must ja valge (viimane ehk kõige enam) särama nii nagu ei kunagi enne.



Kusjuures mõlemal ongi õigus! Kui sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid oma poliitikas põrmugi ausad on, siis ongi mõlema käitumine maailmavaateliselt ja -paranduslikult siiras. See aga ei tähenda, et see poliittehnoloogiliselt kasulik ei võiks olla...

Ärgem unustagem, mis on sellel aastal toiminud erakondade toetusküsitluste tulemustes. EKRE ja sotsiaaldemokraadid madistavad väga tasavägiselt kolmanda koha pärast. Uus vastasseis võimaldab mõlemal poliitilist tähelepanu saada – ning Eestis võib pärast vahepealset turbulentsust taas tekkida nelja suure erakonnaga parlament, kus IRL ja Vabaerakond tasahilju statistideks surutakse.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: