Ukrainas peeti kinni jalgpalli EM-il rünnakut kavandanud prantslane, SBU ei välista seost Venemaaga ({{commentsTotal}})

{{1465208383000 | amCalendar}}

Ukraina võimude sõnul on nad kinni pidanud 25-aastase Prantsusmaa kodaniku, kes kavandas sel neljapäeval algaval Euro 2016 jalgpalliturniiril vähemalt 15 erinevat terrorirünnakut. Mehe valdusest leiti suurel hulgal relvi ja 125 kilogrammi dünamiiti. Kiievi teatel võivad juhtumiga olla seotud ka Vene eriteenistused.

Prantsuse meedia andmetel avastati 25-aastane Gregoire M-i valdusest suurel hulgal relvi. Mees peeti kinni Poola-Ukraina piiril, vahendasid BBC ja Unian.

Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juhi Vassõl Hrõtsaki sõnul plaanis kahtlusalune korraldada 15 erinevat rünnakut ning tegemist oli paremäärmuslasega, kellel oli viis automaati AK-47, 5000 padrunit, 100 detonaatorit, kaks tankitõrjegranaadiheitjat ja 125 kilogrammi dünamiiti. Kahtlustatava sihtmärkideks olid Prantsusmaal asuvad mošeed, sünagoogid, ametiasutused ning jalgpalli EM-iga seotud hooned. 

Hrõtsak lisas, et julgeolekuteenistus oli jälginud mehe tegevust alates eelmise aasta detsembrist.

SBU tähelepanu pälvis mees sellega, et üritas kontakteeruda erinevate Ukraina relvastatud üksustega, et neilt relvi ja lõhkeainet osta. Selleks, et mees vahele võtta, müüsid SBU töötajad talle deaktiveeritud relvastust.

Prantsuse telekanal M6 väitel on Gregoire M. Lorraine'i piirkonnas elav põllumajandusühistu töötaja ning tal puudusid varasemad karistused.

SBU: ei saa välistada seotust Venemaaga

Hrõtsak rääkis Kiievis toimunud pressikonverentsil, et Prantsusmaa territooriumil korraldatavate rünnakute ettevalmistamisega võib olla seotud rohkem isikuid.

Lisaks märkis SBU juht, et juhtumi puhul ei saa välistada seotust Venemaaga ehk nn Vene jälge. Hrõtsaki sõnul kerkis see versioon esile operatsiooni lõpus, kui prantslane tegi oma kaasosalistele, kes olid tegelikult SBU töötajad, ettepaneku, et relvad ja lõhkeaine veetaks Euroopa territooriumile just nimelt Ukraina kodanike poolt.

Just see asjaolu annab Hrõtsaki arvates alust kahtlustada, et kogu juhtumi taga võivad olla Vene eriteenistused.

Kahtlustatav prantslane on põhjendanud oma tegevust sellega, et ta pole rahul oma kodumaa poliitikaga migratsiooni, globaliseerumist ja islamit puudutavates küsimustes.

SBU video:

Prantsusmaa välisministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et Pariis on juhtumist teadlik ning Kiievi kolleegidega ollakse ühenduses.

Samas üks Prantsuse politsei allikas on Reutersile öelnud, et esialgu suhtutakse juhtumisse veel üsna skeptiliselt, sest varem pole nimetatud mees millegi kahtlasega silma paistnud. Teine allikas on aga rääkinud, et mehe kodunt leiti paremäärmuslaste embleemiga T-särk ning lõhkeaine käitlemisele viitavaid jälgi.

Seoses EM-iga on terroriohu eest hoiatanud ka USA

USA välisministeerium hoiatas eelmisel nädalal, et juunis Prantsusmaal peetav jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir võib olla terrorirünnakute sihtmärk.

Oma reisihoiatuses USA kodanikele, hoiatas välisministeerium rünnakute eest kogu Euroopas. Ministeerium märkis, et rünnakud võivad tabada turismiatraktsioone, restorane, kaubanduskeskusi jm.

Eraldi toodi välja Euro 2016 jalgpalliturniir. Samuti märgiti ära Tour de France ning Poolas Krakowis toimuv katoliku kiriku noortepäev, kuhu oodatakse kuni 2,5 miljonit külastajat.

Ka Saksa- ja Prantsusmaa julgeolekuteenistused on kinnitanud, et oht on kasvanud, kuna erinevate terroriorganisatsioonide liikmed on alustanud ettevalmistusi, kuid samas pole suudetud tuvastada ega nurjata mitte ühtegi kindlat rünnakut.

Toimetaja: Allan Rajavee, Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: